Sarnasusi Lämmastik ja Teemant
Lämmastik ja Teemant on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Antoine Lavoisier, Õhk, Celsiuse skaala, Gaas, Hapnik, India, Inertsus (keemia), Keemiline ühend, Keemiline element, Klaas, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Lihtaine, Maa, Maakoor, Magneesium, Metaan, Normaalrõhk, Rõhk, Süsihappegaas, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tahkis, Titaan, Ultraviolettkiirgus, Venemaa, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Teemant ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Lämmastik · Antoine Lavoisier ja Teemant ·
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk ja Lämmastik · Õhk ja Teemant ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Lämmastik · Celsiuse skaala ja Teemant ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Lämmastik · Gaas ja Teemant ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Teemant ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
India ja Lämmastik · India ja Teemant ·
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Inertsus (keemia) ja Lämmastik · Inertsus (keemia) ja Teemant ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Teemant ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Lämmastik · Keemiline element ja Teemant ·
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Klaas ja Lämmastik · Klaas ja Teemant ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastik · Kovalentne side ja Teemant ·
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Kristallstruktuur ja Lämmastik · Kristallstruktuur ja Teemant ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lämmastik ja Lihtaine · Lihtaine ja Teemant ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Lämmastik ja Maa · Maa ja Teemant ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Lämmastik ja Maakoor · Maakoor ja Teemant ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Lämmastik ja Magneesium · Magneesium ja Teemant ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Lämmastik ja Metaan · Metaan ja Teemant ·
Normaalrõhk
Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.
Lämmastik ja Normaalrõhk · Normaalrõhk ja Teemant ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Lämmastik ja Rõhk · Rõhk ja Teemant ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Lämmastik ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Teemant ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastik ja Süsinik · Süsinik ja Teemant ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Teemant ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Lämmastik ja Tahkis · Tahkis ja Teemant ·
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Lämmastik ja Titaan · Teemant ja Titaan ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Lämmastik ja Ultraviolettkiirgus · Teemant ja Ultraviolettkiirgus ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Lämmastik ja Venemaa · Teemant ja Venemaa ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Teemant ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Teemant ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Teemant
Võrdlus Lämmastik ja Teemant
Lämmastik on 130 suhted, samas Teemant 241. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 7.82% = 29 / (130 + 241).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Teemant. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: