Sarnasusi Lämmastik ja Vesinikside
Lämmastik ja Vesinikside on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Agregaatolek, Amiinid, Biomolekul, DNA, Energia, Ensüüm, Hapnik, Iooniline side, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Molekul, Normaaltingimused, Peptiidid, Rõhk, Sulamistemperatuur, Tahkis, Valgud, Vedelik, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Vesinikside ·
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Agregaatolek ja Lämmastik · Agregaatolek ja Vesinikside ·
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Amiinid ja Lämmastik · Amiinid ja Vesinikside ·
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Biomolekul ja Lämmastik · Biomolekul ja Vesinikside ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Lämmastik · DNA ja Vesinikside ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Lämmastik · Energia ja Vesinikside ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Lämmastik · Ensüüm ja Vesinikside ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Vesinikside ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Lämmastik · Iooniline side ja Vesinikside ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Vesinikside ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Lämmastik · Keemiline element ja Vesinikside ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastik · Keemistemperatuur ja Vesinikside ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastik · Kovalentne side ja Vesinikside ·
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Kristallstruktuur ja Lämmastik · Kristallstruktuur ja Vesinikside ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Lämmastik ja Molekul · Molekul ja Vesinikside ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Lämmastik ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesinikside ·
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Lämmastik ja Peptiidid · Peptiidid ja Vesinikside ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Lämmastik ja Rõhk · Rõhk ja Vesinikside ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinikside ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Lämmastik ja Tahkis · Tahkis ja Vesinikside ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Lämmastik ja Valgud · Valgud ja Vesinikside ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Lämmastik ja Vedelik · Vedelik ja Vesinikside ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Vesi ja Vesinikside ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Vesinikside ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Vesinikside
Võrdlus Lämmastik ja Vesinikside
Lämmastik on 130 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 10.08% = 24 / (130 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: