Sarnasusi Maolised ja Süda
Maolised ja Süda on 68 ühist asja (Unioonpeedia): Anastomoos, Aordikaar, Aort, Aristoteles, Arter, Arterioosõõs, Autonoomne närvisüsteem, Eesti Maaülikool, Elund, Embrüo, Endoteel, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Ganglion, Halo Kirjastus, Hingamine, Hingetoru, Hobune, Hormoonid, Imetajad, Inimene, Kahepaiksed, Kapillaar (anatoomia), Keelikloomad, Keha, Kolmnurk, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Kraniaalnärvid, ..., Kuningpüüton, Lümfisüdamed, Lümfisooned, Lihas, Limused, Linnud, Maisi-roninastik, Maks, Meditsiin, Muna, Neuron, Pea, Peabronh, Platsenta, Primitiivne südametoru, Putukad, Rakk, Rinnak, Roided, Söögitoru, Südamehaigused, Südamekoda, Südamevatsake, Selgroogsed, Sidekude, Suur vereringe, Talveuni, Tartu, Tüümus, Uitnärv, Vähilaadsed, Väike vereringe, Veen, Venoosõõs, Venoosurge, Vererõhk, Veresoon, Veri. Laienda indeks (38 rohkem) »
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Anastomoos ja Maolised · Anastomoos ja Süda ·
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Aordikaar ja Maolised · Aordikaar ja Süda ·
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Aort ja Maolised · Aort ja Süda ·
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Maolised · Aristoteles ja Süda ·
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Maolised · Arter ja Süda ·
Arterioosõõs
Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Arterioosõõs ja Maolised · Arterioosõõs ja Süda ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Autonoomne närvisüsteem ja Maolised · Autonoomne närvisüsteem ja Süda ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Maolised · Eesti Maaülikool ja Süda ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Maolised · Elund ja Süda ·
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Embrüo ja Maolised · Embrüo ja Süda ·
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Endoteel ja Maolised · Endoteel ja Süda ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Maolised · Enn Ernits ja Süda ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Esta-Laine Nahkur ja Maolised · Esta-Laine Nahkur ja Süda ·
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Ganglion ja Maolised · Ganglion ja Süda ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Halo Kirjastus ja Maolised · Halo Kirjastus ja Süda ·
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Maolised · Hingamine ja Süda ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Maolised · Hingetoru ja Süda ·
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Hobune ja Maolised · Hobune ja Süda ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Maolised · Hormoonid ja Süda ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Maolised · Imetajad ja Süda ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Süda ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Maolised · Kahepaiksed ja Süda ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kapillaar (anatoomia) ja Maolised · Kapillaar (anatoomia) ja Süda ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Maolised · Keelikloomad ja Süda ·
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Keha ja Maolised · Keha ja Süda ·
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Kolmnurk ja Maolised · Kolmnurk ja Süda ·
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Kopsuarter ja Maolised · Kopsuarter ja Süda ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Süda ·
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Kopsutüvi ja Maolised · Kopsutüvi ja Süda ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kraniaalnärvid ja Maolised · Kraniaalnärvid ja Süda ·
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Kuningpüüton ja Maolised · Kuningpüüton ja Süda ·
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Lümfisüdamed ja Maolised · Lümfisüdamed ja Süda ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Maolised · Lümfisooned ja Süda ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Maolised · Lihas ja Süda ·
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Limused ja Maolised · Limused ja Süda ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Linnud ja Maolised · Linnud ja Süda ·
Maisi-roninastik
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Maisi-roninastik ja Maolised · Maisi-roninastik ja Süda ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Süda ·
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Maolised ja Meditsiin · Meditsiin ja Süda ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Maolised ja Muna · Muna ja Süda ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Maolised ja Neuron · Neuron ja Süda ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Maolised ja Pea · Pea ja Süda ·
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Maolised ja Peabronh · Peabronh ja Süda ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Maolised ja Platsenta · Platsenta ja Süda ·
Primitiivne südametoru
pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.
Maolised ja Primitiivne südametoru · Primitiivne südametoru ja Süda ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Maolised ja Putukad · Putukad ja Süda ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Maolised ja Rakk · Rakk ja Süda ·
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Maolised ja Rinnak · Rinnak ja Süda ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Maolised ja Roided · Roided ja Süda ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Maolised ja Söögitoru · Söögitoru ja Süda ·
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Maolised ja Südamehaigused · Süda ja Südamehaigused ·
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Maolised ja Südamekoda · Süda ja Südamekoda ·
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Maolised ja Südamevatsake · Süda ja Südamevatsake ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Süda ja Selgroogsed ·
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Maolised ja Sidekude · Süda ja Sidekude ·
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Maolised ja Suur vereringe · Süda ja Suur vereringe ·
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Maolised ja Talveuni · Süda ja Talveuni ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Maolised ja Tartu · Süda ja Tartu ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Maolised ja Tüümus · Süda ja Tüümus ·
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Maolised ja Uitnärv · Süda ja Uitnärv ·
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Maolised ja Vähilaadsed · Süda ja Vähilaadsed ·
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Maolised ja Väike vereringe · Süda ja Väike vereringe ·
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Maolised ja Veen · Süda ja Veen ·
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Maolised ja Venoosõõs · Süda ja Venoosõõs ·
Venoosurge
Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.
Maolised ja Venoosurge · Süda ja Venoosurge ·
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Maolised ja Vererõhk · Süda ja Vererõhk ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Maolised ja Veresoon · Süda ja Veresoon ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Süda ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Süda
Võrdlus Maolised ja Süda
Maolised on 661 suhted, samas Süda 215. Kuna neil ühist 68, Jaccard indeks on 7.76% = 68 / (661 + 215).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Süda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: