Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Preisimaa
Brandenburgi mark ja Preisimaa on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Berliin, Brandenburg, Brandenburgi mark, Friedrich I (Brandenburg), Historiograafia, Hohenzollernid, Kaliningrad, Konstanzi kirikukogu, Kuurvürst, Läänemeri, Linnusekrahv, Markkrahv, Nürnberg, Neumark, Personaalunioon, Pomereelia, Pommeri, Poola Kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Szczecin, Varauusaeg, 14. sajand.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Brandenburgi mark · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Brandenburgi mark · Berliin ja Preisimaa ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Brandenburgi mark · Brandenburg ja Preisimaa ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Preisimaa ·
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Brandenburgi mark ja Friedrich I (Brandenburg) · Friedrich I (Brandenburg) ja Preisimaa ·
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Brandenburgi mark ja Historiograafia · Historiograafia ja Preisimaa ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Hohenzollernid ja Preisimaa ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Brandenburgi mark ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Preisimaa ·
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Brandenburgi mark ja Konstanzi kirikukogu · Konstanzi kirikukogu ja Preisimaa ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Preisimaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Brandenburgi mark ja Läänemeri · Läänemeri ja Preisimaa ·
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Brandenburgi mark ja Linnusekrahv · Linnusekrahv ja Preisimaa ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Brandenburgi mark ja Markkrahv · Markkrahv ja Preisimaa ·
Nürnberg
Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.
Brandenburgi mark ja Nürnberg · Nürnberg ja Preisimaa ·
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Brandenburgi mark ja Neumark · Neumark ja Preisimaa ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Brandenburgi mark ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisimaa ·
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Brandenburgi mark ja Pomereelia · Pomereelia ja Preisimaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Pommeri ja Preisimaa ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Brandenburgi mark ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Brandenburgi mark ja Saksimaa · Preisimaa ja Saksimaa ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Brandenburgi mark ja Szczecin · Preisimaa ja Szczecin ·
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Brandenburgi mark ja Varauusaeg · Preisimaa ja Varauusaeg ·
14. sajand
14.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Preisimaa
Võrdlus Brandenburgi mark ja Preisimaa
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 7.93% = 28 / (152 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
