Sarnasusi Hohenzollernid ja Preisimaa
Hohenzollernid ja Preisimaa on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Brandenburgi mark, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm IV, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Wilhelm I.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Brandenburgi mark ja Preisimaa ·
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Friedrich I (Brandenburg) ja Hohenzollernid · Friedrich I (Brandenburg) ja Preisimaa ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Hohenzollernid · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Friedrich Suur ja Hohenzollernid · Friedrich Suur ja Preisimaa ·
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Friedrich Wilhelm IV ja Hohenzollernid · Friedrich Wilhelm IV ja Preisimaa ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Hohenzollernid ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Hohenzollernid ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Hohenzollernid ja Saksa keisririik · Preisimaa ja Saksa keisririik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Hohenzollernid ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Hohenzollernid ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Hohenzollernid ja Saksa-Rooma keiser · Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Hohenzollernid ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Hohenzollernid ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ·
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hohenzollernid ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Hohenzollernid ja Preisimaa
Võrdlus Hohenzollernid ja Preisimaa
Hohenzollernid on 100 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 4.98% = 15 / (100 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hohenzollernid ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: