Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Otakar II ja Tšehhi kuningriik
Otakar II ja Tšehhi kuningriik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Austria hertsogkond, Švaabimaa, Béla IV, Böömimaa valitsejate loend, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Kaliningrad, Kärnteni hertsogkond, Kesk-Euroopa, Konrad IV (Saksa kuningas), Kraini mark, Põhjala ristisõjad, Přemysliidid, Poola, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preislased, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Steiermargi hertsogkond, Sudeedid, Tšehhi keel, Ungari kuningas, Viin.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Otakar II · Aadria meri ja Tšehhi kuningriik ·
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Otakar II · Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Otakar II · Švaabimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Béla IV ja Otakar II · Béla IV ja Tšehhi kuningriik ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Otakar II · Böömimaa valitsejate loend ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Otakar II · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Otakar II · Hohenstaufenid ja Tšehhi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Otakar II · Kaliningrad ja Tšehhi kuningriik ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Otakar II · Kärnteni hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Otakar II · Kesk-Euroopa ja Tšehhi kuningriik ·
Konrad IV (Saksa kuningas)
Konrad IV (1227–1254) oli Saksa ja Sitsiilia kuningas 1250–1254, Friedrich II poeg.
Konrad IV (Saksa kuningas) ja Otakar II · Konrad IV (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kraini mark ja Otakar II · Kraini mark ja Tšehhi kuningriik ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Otakar II ja Põhjala ristisõjad · Põhjala ristisõjad ja Tšehhi kuningriik ·
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Otakar II ja Přemysliidid · Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Otakar II ja Poola · Poola ja Tšehhi kuningriik ·
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Otakar II ja Preisi ristisõda · Preisi ristisõda ja Tšehhi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Otakar II ja Preisimaa · Preisimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Otakar II ja Preislased · Preislased ja Tšehhi kuningriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Otakar II ja Roomlaste kuningas · Roomlaste kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Otakar II ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Otakar II ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Otakar II ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Otakar II ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Otakar II ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Otakar II ja Steiermargi hertsogkond · Steiermargi hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Otakar II ja Sudeedid · Sudeedid ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Otakar II ja Tšehhi keel · Tšehhi keel ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Otakar II ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Otakar II ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Otakar II ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Otakar II ja Tšehhi kuningriik
Otakar II on 44 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 12.03% = 29 / (44 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Otakar II ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
