Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik
Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Austria hertsogkond, Čechy, Béla IV, Böömimaa valitsejate loend, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Kaliningrad, Kraini mark, Kraków, Morava, Otakar II, Paavst, Poola Kuningriik, Praha, Preisi ristisõda, Preislased, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sileesia, Steiermargi hertsogkond, Suur-Määri riik, Tšehhi keel, Tüüringi, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Václav II, Václav III, Viin.
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Přemysliidid · Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Přemysliidid ja Čechy · Tšehhi kuningriik ja Čechy ·
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Béla IV ja Přemysliidid · Béla IV ja Tšehhi kuningriik ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Přemysliidid · Böömimaa valitsejate loend ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Přemysliidid · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Přemysliidid · Habsburgid ja Tšehhi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Přemysliidid · Kaliningrad ja Tšehhi kuningriik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kraini mark ja Přemysliidid · Kraini mark ja Tšehhi kuningriik ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Přemysliidid · Kraków ja Tšehhi kuningriik ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Morava ja Přemysliidid · Morava ja Tšehhi kuningriik ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Otakar II ja Přemysliidid · Otakar II ja Tšehhi kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Přemysliidid · Paavst ja Tšehhi kuningriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola Kuningriik ja Přemysliidid · Poola Kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Praha ja Přemysliidid · Praha ja Tšehhi kuningriik ·
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Preisi ristisõda ja Přemysliidid · Preisi ristisõda ja Tšehhi kuningriik ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Preislased ja Přemysliidid · Preislased ja Tšehhi kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Přemysliidid ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Přemysliidid ja Saksa keel · Saksa keel ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Přemysliidid ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Přemysliidid ja Sileesia · Sileesia ja Tšehhi kuningriik ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Přemysliidid ja Steiermargi hertsogkond · Steiermargi hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Přemysliidid ja Suur-Määri riik · Suur-Määri riik ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Přemysliidid ja Tšehhi keel · Tšehhi keel ja Tšehhi kuningriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Přemysliidid ja Tüüringi · Tšehhi kuningriik ja Tüüringi ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Přemysliidid ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Přemysliidid ja Ungari kuningriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Přemysliidid ja Václav II · Tšehhi kuningriik ja Václav II ·
Václav III
Vaclav III nime all on tuntud.
Přemysliidid ja Václav III · Tšehhi kuningriik ja Václav III ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik
Přemysliidid on 86 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 10.25% = 29 / (86 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
