Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Arktiline kliimavööde, Geograafilised koordinaadid, Golfi hoovus, Jääkaru, Kirdemaa, Norra, Norra keel, Põhja-Jäämeri, Põhjapoolus, Randtiir, Saar, Samblikud, Sammaltaimed, Teravmäed, Tromsø, Venemaa, Vesinik, 11. juuli, 14. juuli, 1707, 1876, 1897, 1930, 1997, 6. oktoober.
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Uus!!: Kvitøya ja Arktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Kvitøya ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Kvitøya ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Kvitøya ja Jääkaru · Näe rohkem »
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Uus!!: Kvitøya ja Kirdemaa · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Kvitøya ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Kvitøya ja Norra keel · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Kvitøya ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Kvitøya ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Randtiir
Randtiiru hüüd ja poeg 2013. aastal Hollandis Randtiir (Sterna paradisaea) on kerge lennuga rannikulind.
Uus!!: Kvitøya ja Randtiir · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Kvitøya ja Saar · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Kvitøya ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Kvitøya ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kvitøya ja Teravmäed · Näe rohkem »
Tromsø
Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.
Uus!!: Kvitøya ja Tromsø · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kvitøya ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kvitøya ja Vesinik · Näe rohkem »
11. juuli
11.
Uus!!: Kvitøya ja 11. juuli · Näe rohkem »
14. juuli
14.
Uus!!: Kvitøya ja 14. juuli · Näe rohkem »
1707
1707.
Uus!!: Kvitøya ja 1707 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Kvitøya ja 1876 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Kvitøya ja 1897 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Kvitøya ja 1930 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Kvitøya ja 1997 · Näe rohkem »
6. oktoober
6.
Uus!!: Kvitøya ja 6. oktoober · Näe rohkem »
