Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Liikumisvõrrand

Index Liikumisvõrrand

Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.

9 suhted: Aeg, Dünaamika, Diferentsiaalvõrrand, Keha, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Mass, Newtoni teine seadus, Raskuskiirendus.

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Aeg · Näe rohkem »

Dünaamika

Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Dünaamika · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrand

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Keha · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Koordinaadisüsteem

asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Mass · Näe rohkem »

Newtoni teine seadus

Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »

Raskuskiirendus

Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Uus!!: Liikumisvõrrand ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liikumisvõrrandid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »