Kiiremini kui brauser!
158 suhted: Aegna (täpsustus), Aegna kalmistu, Aegna Komandantuur, Aegna saare maastikukaitseala, Aegna sadam, Alajaam, Aleksandr Grin (laevaklass), Andres Tõnisson, Andrus Saareste, Armuneeme, Balti laevastik, Copterline, Eerikneem, Eerikneeme tee, Eerikukivi, Eesti Mereakadeemia Merekool, Elekter, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Harilik valvik, Harjumaa, Heino Gustavson, Helsingi, Henn Pärn (ökoloog), Hobune, Hundipea, Jaak Joala, Joe Noormets, Juku (laev), Julius Oengo, Juuni, Kaasik, Kalasadam, Kanalisatsioon, Kasiino, Kertu Kalmus, Keskaeg, Kesklinna linnaosa, Kihnu Veeteed, Kitsarööpmeline raudtee, Kobras, Kopter, Kräsuli, Kukemari, Kultuskivi, Kumbli, Kurikneem, Kuusik, Lemmikneeme kivikülv, Lemmiku nina (Aegna), ..., Lepik, Lindaliini AS, Luup (ajakiri), Maastikukaitseala, Madalsoo, Männik, Mererajoon, Merikotkas, Mets, Metskits, Moskva, Muul, Naissaar, NSV Liidu piirivalve Eestis, Orav, Patareisadam, Paul Johansen, Peeter Suure merekindlus, Per Wieselgren, Pirita, Postmark, Punaarmee, Rand-kesakann, Rannakaitsepatarei nr 14, Rannakaitsepatarei nr 15, Rändrahn, Rebane, Reisilaev, Robert Nerman, Rohuneem, Rootsi keel, Saksa keel, Sammaltaimed, Sillikrunn, Soome keel, Soome laht, Soontaimed, Suur salm, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna Ülikool, Tallinna laht, Tallinna raad, Talneem, Tartu, Tiiu Varik, Toivo Meikar, Toomas Vitsut, Torikulised, Tulekivi (rändrahn), Tuuli Jõesaar, Vabadussõda, Valgevene, Väike salm, Väikesadam, Väin, Vesta (laev), Viikingid, Viimsi mõis, Viimsi poolsaar, Viimsi vald, Virkko Lepassalu, Vullikrunn, 1032, 1297, 13. sajand, 1348, 1469, 1470, 1557, 1681, 1683, 1689, 1724, 1726, 1736, 1782, 19. sajand, 1914, 1918, 1922, 1929, 1930, 1931, 1937, 1939, 1940, 1941, 1944, 1947, 1957, 1964, 1973, 1975, 1998, 1999, 20. sajand, 2001, 2003, 2004, 2006, 2008, 2009, 2010, 2013, 2016, 2017, 2022. Laienda indeks (108 rohkem) »
Aegna (täpsustus)
Aegna on mitme asja nimi.
Uus!!: Aegna ja Aegna (täpsustus) · Näe rohkem »
Aegna kalmistu
Aegna kalmistu (juuli 2013) Aegna kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aegna saarel Kesklinna linnaosas Tallinnas.
Uus!!: Aegna ja Aegna kalmistu · Näe rohkem »
Aegna Komandantuur
305 mm Aegna saare rannapatarei nr 1, 1934. aastal Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Uus!!: Aegna ja Aegna Komandantuur · Näe rohkem »
Aegna saare maastikukaitseala
Maastikukaitseala kaart, kus on näha erinevad piiranguvööndid. Tee Aegna maastikukaitseala Kurikneeme sihtkaitsevööndis (august 2013) Aegna saare maastikukaitseala ehk Aegna maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis loodi 1991.
Uus!!: Aegna ja Aegna saare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Aegna sadam
Aegna sadam (sadama kood: EE AEN) on sadam Aegna saarel.
Uus!!: Aegna ja Aegna sadam · Näe rohkem »
Alajaam
Vabaõhualajaam Kompaktalajaam (trafopunkt) Alajaam on elektrivõrgu paigaldis, mis on ette nähtud pinge muundamiseks (trafoalajaamad) või voolu liigi muundamiseks (alaldusalajaamad ja inverteralajaamad alalisvooluedastuse korral).
Uus!!: Aegna ja Alajaam · Näe rohkem »
Aleksandr Grin (laevaklass)
Klassi Aleksandr Grin laev 1980. aastail Mustal merel Projekt 1430 Aleksandr Grin (vene keeles: Проект 1430, тип Александр Грин) on Nõukogude Liidus massiliselt toodetud rannikulähedaseks kasutuseks mõeldud reisilaevaklass.
Uus!!: Aegna ja Aleksandr Grin (laevaklass) · Näe rohkem »
Andres Tõnisson
Andres Tõnisson (sündinud 1960) on eesti geograaf.
Uus!!: Aegna ja Andres Tõnisson · Näe rohkem »
Andrus Saareste
Andrus Saareste (enne 1933. aastat) Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn – 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.
Uus!!: Aegna ja Andrus Saareste · Näe rohkem »
Armuneeme
Armuneeme nime kannab pisike paigake Viimsi poolsaare tipus Rohuneeme asumi lähedal.
Uus!!: Aegna ja Armuneeme · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Aegna ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Copterline
Copterline'i AgustaWestland AW139 2008. aastal Linnahalli kopteriplatsil Copterline'i logo Tallinna Linnahalli seinal (2007) Copterline oli Eesti-Soome lennufirma, mis lendas kopteriliinil Tallinnast Helsingisse.
Uus!!: Aegna ja Copterline · Näe rohkem »
Eerikneem
Eerikneem on Aegna saare põhjarannikul asuv neem.
Uus!!: Aegna ja Eerikneem · Näe rohkem »
Eerikneeme tee
Eerikneeme tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Aegna saarel.
Uus!!: Aegna ja Eerikneeme tee · Näe rohkem »
Eerikukivi
Eeriku kivi Eerikukivi (ka Eeriku kivi, Maiekivi) on hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel.
Uus!!: Aegna ja Eerikukivi · Näe rohkem »
Eesti Mereakadeemia Merekool
Eesti Mereakadeemia Merekool (lühendatult EMA Merekool) oli kutseõppeasutus, mis võimaldas kutseõpet mereerialadel nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil.
Uus!!: Aegna ja Eesti Mereakadeemia Merekool · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Aegna ja Elekter · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Aegna ja Esiaeg · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Aegna ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Harilik valvik
Harilik valvik (Leucobryum glaucum) on sammaltaim valviku perekonnast.
Uus!!: Aegna ja Harilik valvik · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Aegna ja Harjumaa · Näe rohkem »
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Uus!!: Aegna ja Heino Gustavson · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Aegna ja Helsingi · Näe rohkem »
Henn Pärn (ökoloog)
Henn Pärn (sündinud 3. aprillil 1939 Kaarli vallas Viljandimaal) on eesti metsandusteadlane ja ökoloog.
Uus!!: Aegna ja Henn Pärn (ökoloog) · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Aegna ja Hobune · Näe rohkem »
Hundipea
Hundipea on allasum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis.
Uus!!: Aegna ja Hundipea · Näe rohkem »
Jaak Joala
Jaak Joala (26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn) oli eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent.
Uus!!: Aegna ja Jaak Joala · Näe rohkem »
Joe Noormets
Joe Noormets (26. juuni 1966 Kunda) on eesti sporditeadlane.
Uus!!: Aegna ja Joe Noormets · Näe rohkem »
Juku (laev)
Laev Juku 2021. aasta juulis Kuivastu sadamas Juku on Eesti õppelaev, mis kuulus pikka aega Eesti Noorte Mereklubile.
Uus!!: Aegna ja Juku (laev) · Näe rohkem »
Julius Oengo
Julius Oengo (1936. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Pleesi talu Harju küla Suuremõisa vald, Pühalepa kihelkond – ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski; kenotaafil on surmaaeg 24. august 1941) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.
Uus!!: Aegna ja Julius Oengo · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Aegna ja Juuni · Näe rohkem »
Kaasik
Kaasik on kase enamusega puistu.
Uus!!: Aegna ja Kaasik · Näe rohkem »
Kalasadam
Kalasadam 2016. aastal Kalasadam on Tallinna lahe lõunaosas Kalamajas asuv, tänapäeval vanalinnale lähim sadam.
Uus!!: Aegna ja Kalasadam · Näe rohkem »
Kanalisatsioon
Fragment Pariisi kanalisatsioonist Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks.
Uus!!: Aegna ja Kanalisatsioon · Näe rohkem »
Kasiino
Kasiino on asutus, kus korraldatakse hasartmänge.
Uus!!: Aegna ja Kasiino · Näe rohkem »
Kertu Kalmus
Kertu Kalmus (sündinud 2. mail 1986) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Aegna ja Kertu Kalmus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Aegna ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kesklinna linnaosa
Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.
Uus!!: Aegna ja Kesklinna linnaosa · Näe rohkem »
Kihnu Veeteed
AS Kihnu Veeteed on Eesti laevakompanii.
Uus!!: Aegna ja Kihnu Veeteed · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Uus!!: Aegna ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Aegna ja Kobras · Näe rohkem »
Kopter
Algelise helikopteri katsetus 1922 Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix, omastavas käändes ἕλῐκος hélikos 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.
Uus!!: Aegna ja Kopter · Näe rohkem »
Kräsuli
Kräsuli (rootsi keeles Gräsö) on madal metsane saar Harju maakonnas Viimsi poolsaare loodeotsa (Rohuneeme) ja Aegna saare vahel Soome lahes. Kahel pool saart asuvad väinad Suursalm ja Väikesalm. Saare pindala on 16,9 hektarit ja rannajoone pikkus 2,27 kilomeetrit.
Uus!!: Aegna ja Kräsuli · Näe rohkem »
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Uus!!: Aegna ja Kukemari · Näe rohkem »
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Uus!!: Aegna ja Kultuskivi · Näe rohkem »
Kumbli
Kumbli Maa-ameti kaldaerofotol Vaade Kumblile loodest Kumbli on saar Soome lahes Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) 270 meetrit põhjas ja Kräsuli saarest 150 meetrit idas.
Uus!!: Aegna ja Kumbli · Näe rohkem »
Kurikneem
Kurikneem on Aegna saare läänerannikul asuv neem.
Uus!!: Aegna ja Kurikneem · Näe rohkem »
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Uus!!: Aegna ja Kuusik · Näe rohkem »
Lemmikneeme kivikülv
Lemmikneeme kivikülv, keskel paistab Mälestuskivi Tulekivi Lemmikneeme kivikülv (ka Aegna rändrahnud) on kivikülv Harju maakonnas Aegna saarel.
Uus!!: Aegna ja Lemmikneeme kivikülv · Näe rohkem »
Lemmiku nina (Aegna)
Lemmiku nina on maanina Harju maakonnas Aegna saare kirdeosas.
Uus!!: Aegna ja Lemmiku nina (Aegna) · Näe rohkem »
Lepik
Hall-lepik Norras Lepik on lepa enamusega puistu.
Uus!!: Aegna ja Lepik · Näe rohkem »
Lindaliini AS
Lindaliini AS (kaubamärk Linda Line) oli Eesti laevakompanii, mis tegutses aastail 1997–2017 kiirlaevareederina Tallinna–Helsingi laevaliinil.
Uus!!: Aegna ja Lindaliini AS · Näe rohkem »
Luup (ajakiri)
Luup oli 1996.
Uus!!: Aegna ja Luup (ajakiri) · Näe rohkem »
Maastikukaitseala
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Alustaimestik Kõrvemaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Uus!!: Aegna ja Maastikukaitseala · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Aegna ja Madalsoo · Näe rohkem »
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Uus!!: Aegna ja Männik · Näe rohkem »
Mererajoon
Mererajoon oli Tallinna linnarajoon aastatel 1945–1991.
Uus!!: Aegna ja Mererajoon · Näe rohkem »
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Aegna ja Merikotkas · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Aegna ja Mets · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Aegna ja Metskits · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Aegna ja Moskva · Näe rohkem »
Muul
Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.
Uus!!: Aegna ja Muul · Näe rohkem »
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Uus!!: Aegna ja Naissaar · Näe rohkem »
NSV Liidu piirivalve Eestis
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.
Uus!!: Aegna ja NSV Liidu piirivalve Eestis · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Aegna ja Orav · Näe rohkem »
Patareisadam
Paremal Patareisadama kai Karolin sõitmas Patareisadamasse 12 augustil 2017 Patareisadam (sadama kood: EE PAR) on Tallinnas Linnahalli kõrval asuv reisisadam, mis kuulub Tallinna linnale.
Uus!!: Aegna ja Patareisadam · Näe rohkem »
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Uus!!: Aegna ja Paul Johansen · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Aegna ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Per Wieselgren
Per Wieselgren Per Väino Wieselgren (4. august 1900 Jönköping – 11. veebruar 1989 Eslöv) oli rootsi keele- ja kirjandusteadlane, onomastika uurija.
Uus!!: Aegna ja Per Wieselgren · Näe rohkem »
Pirita
Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Uus!!: Aegna ja Pirita · Näe rohkem »
Postmark
Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).
Uus!!: Aegna ja Postmark · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Aegna ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rand-kesakann
Rand-kesakann (Sagina maritima) on taimeliik nelgiliste sugukonnast kesakanni perekonnast.
Uus!!: Aegna ja Rand-kesakann · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 14
Rannakaitsepatarei nr 14 helgiheitja positsioon Aegna saarel Talneemel Rannakaitsepatarei nr 14 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas Aegna saarel.
Uus!!: Aegna ja Rannakaitsepatarei nr 14 · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 15
Rannakaitsepatarei nr 15 Rannakaitsepatarei nr 15 ehk Aleksander Nevski patarei oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Aegna saare loodeosas Kurikneemel.
Uus!!: Aegna ja Rannakaitsepatarei nr 15 · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Aegna ja Rändrahn · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Aegna ja Rebane · Näe rohkem »
Reisilaev
Reisilaev on reisijate vedamiseks mõeldud laevatüüp.
Uus!!: Aegna ja Reisilaev · Näe rohkem »
Robert Nerman
Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.
Uus!!: Aegna ja Robert Nerman · Näe rohkem »
Rohuneem
Rohuneem (ka Rohuneeme poolsaar) on Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaarel asuv neem.
Uus!!: Aegna ja Rohuneem · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Aegna ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aegna ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Aegna ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sillikrunn
Sillikrunn on Harju maakonnas Aegna saare lähedal asuv saar.
Uus!!: Aegna ja Sillikrunn · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Aegna ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Aegna ja Soome laht · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Aegna ja Soontaimed · Näe rohkem »
Suur salm
Suur salm Aegna ja Kräsuli vahel Suur salm (ka Suursalm) on väin Põhja-Eestis Aegna ja Kräsuli saare vahel.
Uus!!: Aegna ja Suur salm · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Aegna ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aegna ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Aegna ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tallinna laht
Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.
Uus!!: Aegna ja Tallinna laht · Näe rohkem »
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Uus!!: Aegna ja Tallinna raad · Näe rohkem »
Talneem
Rannakaitsepatarei nr 14 helgiheitja positsioon Talneemel Talneem (ka Sitakari) on Aegna saare lõunarannikul asuv neem.
Uus!!: Aegna ja Talneem · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Aegna ja Tartu · Näe rohkem »
Tiiu Varik
Tiiu Varik (sündinud 3. detsembril 1944) on eesti laulja.
Uus!!: Aegna ja Tiiu Varik · Näe rohkem »
Toivo Meikar
Toivo Meikar (sündinud 13. juunil 1947) on eesti metsandusajaloolane.
Uus!!: Aegna ja Toivo Meikar · Näe rohkem »
Toomas Vitsut
Toomas Vitsut (sündinud 1. jaanuaril 1960 Tallinnas) on Eesti poliitik, XIII Riigikogu liige; Tallinna linnavolikogu esimees (2005–2015).
Uus!!: Aegna ja Toomas Vitsut · Näe rohkem »
Torikulised
Torikulised (Polyporaceae) on klassi Agaricomycetes torikulaadsete seltsi kuuluv seente sugukond.
Uus!!: Aegna ja Torikulised · Näe rohkem »
Tulekivi (rändrahn)
Tulekivi (2016) Tulekivi ehk Sihi suurkivi Tulekivi (ka: Sihi Suurkivi, Lemmikneeme III) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel Lemmikneeme kaelal hõredas männikus, Lemmikneeme kivikülvis.
Uus!!: Aegna ja Tulekivi (rändrahn) · Näe rohkem »
Tuuli Jõesaar
Tuuli Jõesaar 2022. aasta Arvamusfestivalil Tuuli Jõesaar, sünninimi Tuuli Aug, (sündinud 1984. aastal) on eesti ajakirjanik, mitme ajakirjandusauhinna laureaat.
Uus!!: Aegna ja Tuuli Jõesaar · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Aegna ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Aegna ja Valgevene · Näe rohkem »
Väike salm
Väike salm (ka Väikesalm) on väin Põhja-Eestis Kräsuli saare ja Viimsi poolsaare vahel.
Uus!!: Aegna ja Väike salm · Näe rohkem »
Väikesadam
Hispaania väikesadama üldvaade Väikesadam Soomes Väikesadam Eestis Väikesadam (ka väikelaevasadam, jahisadam, marina) on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid väikelaevadele või teistele alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.
Uus!!: Aegna ja Väikesadam · Näe rohkem »
Väin
Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.
Uus!!: Aegna ja Väin · Näe rohkem »
Vesta (laev)
Vesta novembris 2013 Kalasadamas Vesta on NSV Liidu Projekt 485M3 Raduga (tõlkes vikerkaar; Projekt 485M teine seeria) klassi lähisõidu reisilaev.
Uus!!: Aegna ja Vesta (laev) · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Aegna ja Viikingid · Näe rohkem »
Viimsi mõis
Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Aegna ja Viimsi mõis · Näe rohkem »
Viimsi poolsaar
Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.
Uus!!: Aegna ja Viimsi poolsaar · Näe rohkem »
Viimsi vald
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas.
Uus!!: Aegna ja Viimsi vald · Näe rohkem »
Virkko Lepassalu
Virkko Lepassalu (sündinud 12. mail 1971) on eesti ajakirjanik, kes kirjutab mitte ainult eesti keeles, vaid ka vene keeles.
Uus!!: Aegna ja Virkko Lepassalu · Näe rohkem »
Vullikrunn
Vullikrunni tähistab Aegna tulepaak (august, 2013) Vullikrunn (saksa keeles Wulfsgrund, ka Suurkari) on 0,25 hektari suurune saar (kari) Soome lahes.
Uus!!: Aegna ja Vullikrunn · Näe rohkem »
1032
1032.
Uus!!: Aegna ja 1032 · Näe rohkem »
1297
1297.
Uus!!: Aegna ja 1297 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Aegna ja 13. sajand · Näe rohkem »
1348
1348.
Uus!!: Aegna ja 1348 · Näe rohkem »
1469
1469.
Uus!!: Aegna ja 1469 · Näe rohkem »
1470
1470.
Uus!!: Aegna ja 1470 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Aegna ja 1557 · Näe rohkem »
1681
1681.
Uus!!: Aegna ja 1681 · Näe rohkem »
1683
1683.
Uus!!: Aegna ja 1683 · Näe rohkem »
1689
1689.
Uus!!: Aegna ja 1689 · Näe rohkem »
1724
1724.
Uus!!: Aegna ja 1724 · Näe rohkem »
1726
1726.
Uus!!: Aegna ja 1726 · Näe rohkem »
1736
1736.
Uus!!: Aegna ja 1736 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Aegna ja 1782 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aegna ja 19. sajand · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Aegna ja 1914 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Aegna ja 1918 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Aegna ja 1922 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Aegna ja 1929 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Aegna ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Aegna ja 1931 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Aegna ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Aegna ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Aegna ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Aegna ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Aegna ja 1944 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Aegna ja 1947 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Aegna ja 1957 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Aegna ja 1964 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Aegna ja 1973 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Aegna ja 1975 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aegna ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Aegna ja 1999 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Aegna ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Aegna ja 2001 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Aegna ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Aegna ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Aegna ja 2006 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Aegna ja 2008 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Aegna ja 2009 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Aegna ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Aegna ja 2013 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Aegna ja 2016 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Aegna ja 2017 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Aegna ja 2022 · Näe rohkem »
