Kiiremini kui brauser!
288 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomkell, Adam Riess, Aine (füüsika), Aleksandr Prohhorov, Ameerika Ühendriigid, Anomaalia, Antiferromagnetism, Antony Hewish, Argoon, Arthur Leonard Schawlow, Austraalia, Austria, Austria-Ungari, Šveits, Üldrelatiivsusteooria, Ülivoolavus, Belgia, Ben Roy Mottelson, Browni liikumine, Carl Edwin Wieman, CCD-sensor, Comptoni hajumine, Daniel Chee Tsui, David Politzer, Difraktsioon, Ding Zhaozhong, Doppleri efekt, Douglas Osheroff, Elektrijuhtivus, Elektriväli, Elektromagnetspekter, Elektron, Elektronmikroskoop, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Faasisiire, Fotoefekt, Frank Wilczek, Gaas, Gammakiirgus, George Smoot, Grafeen, Gravitatsioonilained, Gustav Ludwig Hertz, Heelium, Henry Way Kendall, Higgsi boson, Hiroshi Amano, ..., Holland, Holograafia, Hongkong, Ideaalse gaasi olekuvõrrand, Igor Tamm, Iirimaa, Ilja Frank, India, Interaktsioon, Interferents, Ionosfäär, Itaalia, Jaapan, Jack Steinberger, John Bardeen, John Hasbrouck Van Vleck, John Robert Schrieffer, Joseph Hooton Taylor Jr., Josephsoni efekt, Kaaon, Kanada, Keemiline element, Kiirendi, Kiirgus, Kosmiline kiirgus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kristallstruktuur, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kvant, Kvantelektrodünaamika, Kvantfüüsika, Kvantkromodünaamika, Kvantmehaanika, Kvargid, Lainefunktsioon, Laser, Leon Cooper, Leptonid, Magnetohüdrodünaamika, Magnettakistus, Magnetväli, Martinus Veltman, Melvin Schwartz, Mesonid, Mikroskoop, Mullikamber, Must auk, Nõukogude Liit, Neutriinod, Neutron, Nobeli auhind, Norra, Olekuvõrrand, Optoelektroonika, Osakestefüüsika, Osakestefüüsika standardmudel, Pakistan, Pauli printsiip, Pieter Zeeman, Poi, Polümeerid, Poloonium, Poola, Pooljuht, Positron, Prantsusmaa, Pulsar, Raadio, Raadium, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Ramani hajumine, Röntgenastronoomia, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenikiirgus, Rõhk, Richard Feynman, Robert Coleman Richardson, Robert Woodrow Wilson, Rootsi, Saksamaa, Soojuskiirgus, Steven Weinberg, Sulam, Suspensioon, Suurbritannia, Taani, Tahkisefüüsika, Tšerenkovi kiirgus, Täht (astronoomia), Temperatuur, Termoelektriline efekt, Tihedus, Toshihide Maskawa, Transistor, Tsung Dao Lee, Tuletorn, Tunneliefekt, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumareaktsioon, Ungari, Universum, Val Fitch, Valgus, Valgusdiood, Valguse kiirus, Vedelik, Vedelkristall, Venemaa, Vesinik, Vitali Ginzburg, W- ja Z-boson, Walter Houser Brattain, Wieni nihkeseadus, William Daniel Phillips, Wilsoni kamber, Zeemani efekt, 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909, 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1916, 1917, 1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1943, 1944, 1945, 1946, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023. Laienda indeks (238 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Aatomkell · Näe rohkem »
Adam Riess
Adam Riess 2006. aastal Shaw' auhinda vastu võtmas Adam Guy Riess (sündinud 16. detsembril 1969 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik, kes koos Saul Perlmutteri ja Brian Schmidtiga sai 2011.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Adam Riess · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aleksandr Prohhorov
pisi Aleksandr Mihhailovitš Prohhorov (11. juuli 1916 Atherton, Austraalia – 8. jaanuar 2002 Moskva) oli vene füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Aleksandr Prohhorov · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Anomaalia · Näe rohkem »
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »
Antony Hewish
Antony Hewish (11. mai 1924 Fowey, Cornwall – 13. september 2021) oli briti raadioastronoom.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Antony Hewish · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Argoon · Näe rohkem »
Arthur Leonard Schawlow
Arthur Leonard Schawlow (5. mai 1921 – 28. aprill 1999) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Arthur Leonard Schawlow · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Austraalia · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Šveits · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ülivoolavus
Ülivoolavus on vedeliku viskoossuse täielik kadumine allpool lävitemperatuuri.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ülivoolavus · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Belgia · Näe rohkem »
Ben Roy Mottelson
Ben Roy Mottelson (1963) Ben Roy Mottelson (9. juuli 1926 Chicago – 13. mai 2022 Kopenhaagen) oli USA päritolu Taani tuumafüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ben Roy Mottelson · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Carl Edwin Wieman
Carl Edwin Wieman (sündinud 26. märtsil 1951 Corvallises Oregonis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Carl Edwin Wieman · Näe rohkem »
CCD-sensor
Videokaamera sensor CCD-sensor (lühend ingliskeelsest terminist Charge-Coupled Device – 'laengsidestusseadis') on optoelektrooniline kiirgusvastuvõtja, mis muundab optilise kujutise elektrisignaaliks.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja CCD-sensor · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Daniel Chee Tsui
pisi Daniel Chee Tsui (hiina keeles 崔琦, pinyin Cuī Qí; sündinud 28. veebruaril 1939) on hiina päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Daniel Chee Tsui · Näe rohkem »
David Politzer
Hugh David Politzer (sündinud 31. augustil 1949 New Yorgis) on USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja David Politzer · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Ding Zhaozhong
pisi Samuel Chao Chung Ting (sünninimi hiina keeles 丁肇中, pinyin: Dīng Zhàozhōng; sündinud 27. jaanuaril 1936) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ding Zhaozhong · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Douglas Osheroff
pisi Douglas Dean Osheroff (sündinud 1. augustil 1945 Aberdeenis Washingtoni osariigis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Douglas Osheroff · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elektromagnetspekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Faasisiire
sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Faasisiire · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Frank Wilczek
Frank Wilczek 2007. aastal Frank Wilczek Nobeli auhinna vastuvõtmisele järgnenud pressikonverentsil Stockholmis detsembris 2004 Benjamin Franklini medali saanud Yōichirō Nambuga 2005. aastal Philadelphias Frank Anthony Wilczek (sündinud 15. mail 1951 Mineolas) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Frank Wilczek · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Gaas · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
George Smoot
pisi George Fitzgerald Smoot (sündinud 20. veebruaril 1945) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja George Smoot · Näe rohkem »
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Grafeen · Näe rohkem »
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »
Gustav Ludwig Hertz
Gustav Ludwig Hertz (22. juuli 1887 Hamburg – 30. oktoober 1975 Ida-Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Gustav Ludwig Hertz · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Heelium · Näe rohkem »
Henry Way Kendall
Henry Way Kendall (9. detsember 1926 Boston – 15. veebruar 1999 Wakulla maakond, Florida) oli Ameerika Ühendriikide osakestefüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Henry Way Kendall · Näe rohkem »
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Higgsi boson · Näe rohkem »
Hiroshi Amano
pisi Hiroshi Amano (jaapani keeles 天野 浩 Amano Hiroshi; sündinud 11. septembril 1960 Hamamatsus) on jaapani füüsik ja leiutaja, kes on spetsialiseerunud pooljuhttehnoloogiale.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Hiroshi Amano · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Holland · Näe rohkem »
Holograafia
Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Holograafia · Näe rohkem »
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Hongkong · Näe rohkem »
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ideaalse gaasi olekuvõrrand · Näe rohkem »
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Igor Tamm · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Iirimaa · Näe rohkem »
Ilja Frank
pisi Ilja Frank (vene keeles Илья́ Миха́йлович Франк; 23. oktoober 1908 Peterburi – 22. juuni 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ilja Frank · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja India · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Interferents · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Jaapan · Näe rohkem »
Jack Steinberger
2008 Hans Jakob Steinberger (25. mai 1921, Bad Kissingen – 12. detsember 2020, Genf)) oli Saksamaa päritolu Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi füüsik. Tema vanemad olid juudid Berta ja Ludwig Steinberger, kes natsionaalsotsialistliku partei võimu suurenemise ja avaliku antisemitismi tõttu saatsid poisi välismaale. 13-aastaselt läks ta koos vennaga Ameerika Ühendriikidesse. 1968. aastal läks ta tööle CERNi. 1988. aastal anti talle, Leon Ledermanile ja Melvin Schwartzile Nobeli füüsikaauhind müüon-neutriino avastamise eest. Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid Kategooria:Sündinud 1921 Kategooria:Surnud 2020.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Jack Steinberger · Näe rohkem »
John Bardeen
John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison – 30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja John Bardeen · Näe rohkem »
John Hasbrouck Van Vleck
John Hasbrouck Van Vleck (13. märts 1899 – 27. oktoober 1980) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja John Hasbrouck Van Vleck · Näe rohkem »
John Robert Schrieffer
1972 John Robert Schrieffer (31. mail 1931 Oak Parkis – 27. juuli 2019 Tallahassee) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja John Robert Schrieffer · Näe rohkem »
Joseph Hooton Taylor Jr.
pisi Joseph Hooton Taylor Jr. (sündinud 29. märtsil 1941 Philadelphias) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Joseph Hooton Taylor Jr. · Näe rohkem »
Josephsoni efekt
L ja R on ülijuhid, mis võivad olla samast või ka erinevast materjalist. Isoleerkihi I paksus on 1 nanomeeterProdi, G.A. and Zanini, F., Josephson Effect and Selected Applications: an Example of Quantum Effects in Macroscopic Systems. Josephsoni efekt on ülijuhtivusvoolu üks nähtustest, mille korral elektrivool läheb läbi õhukese dielektrikukihi (isoleerkihi), mis eraldab kaht ülijuhti.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Josephsoni efekt · Näe rohkem »
Kaaon
Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kaaon · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kanada · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kiirendi · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvant · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Kvargid · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Laser · Näe rohkem »
Leon Cooper
Leon N Cooper (2007) Leon N Cooper (sündinud 28. veebruaril 1930 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Leon Cooper · Näe rohkem »
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Leptonid · Näe rohkem »
Magnetohüdrodünaamika
Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Magnetohüdrodünaamika · Näe rohkem »
Magnettakistus
Magnettakistuseks ehk magnetotakistuseks nimetatakse materjali omadust muuta oma elektrilist takistust välise magnetvälja rakendamisel.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Magnettakistus · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Magnetväli · Näe rohkem »
Martinus Veltman
Martinus Veltman (2005). Martinus Justinus Godefriedus Veltman (27. juuni 1931 Waalwijk – 4. jaanuar 2021) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Martinus Veltman · Näe rohkem »
Melvin Schwartz
Melvin Schwartz (2. november 1932 New York – 28. august 2006 Twin Falls, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Melvin Schwartz · Näe rohkem »
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Mesonid · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Mullikamber · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Must auk · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Neutriinod · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Neutron · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Norra · Näe rohkem »
Olekuvõrrand
Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Olekuvõrrand · Näe rohkem »
Optoelektroonika
Optoelektroonika (kreeka keeles optos nähtav) on elektroonika haru, mis hõlmab valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud nähtusi ning nendel nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Optoelektroonika · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Pakistan · Näe rohkem »
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Pauli printsiip · Näe rohkem »
Pieter Zeeman
Pieter Zeeman (25. mai 1865 Zonnemaire – 9. oktoober 1943 Amsterdam) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Pieter Zeeman · Näe rohkem »
Poi
Poi, millest on ohutu mööduda põhja poolt Poi (vanas kõnepruugis ka poiss) on peamiselt veepinnal ujuv ja ankruga veekogu põhja või veealuse objekti külge, harvem ka veepinna kohal oleva objekti külge kinnitatud kindla otstarbega ujukkeha.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Poi · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Polümeerid · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Poloonium · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Poola · Näe rohkem »
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Pooljuht · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Positron · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Pulsar · Näe rohkem »
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Raadio · Näe rohkem »
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Raadium · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Ramani hajumine
Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ramani hajumine · Näe rohkem »
Röntgenastronoomia
Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Rõhk · Näe rohkem »
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Richard Feynman · Näe rohkem »
Robert Coleman Richardson
Robert Coleman Richardson (26. juuni 1937 – 19. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide eksperimentaalfüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Robert Coleman Richardson · Näe rohkem »
Robert Woodrow Wilson
Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Robert Woodrow Wilson · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Saksamaa · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Steven Weinberg · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Sulam · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Suspensioon · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Taani · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termoelektriline efekt
Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Termoelektriline efekt · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tihedus · Näe rohkem »
Toshihide Maskawa
pisi Toshihide Maskawa (jaapani keeles 益川 敏英 Masukawa Toshihide; 7. veebruar 1940 Nagoya – 23. juuli 2021) oli jaapani füüsikateoreetik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Toshihide Maskawa · Näe rohkem »
Transistor
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis ehk triood elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Transistor · Näe rohkem »
Tsung Dao Lee
Tsung Dao Lee (1957) Tsung Dao Lee, ka T. D. Lee, (hiina keeles Lǐ Zhèngdào; sündinud 24. novembril 1926 Shanghais Hiinas) on Hiina ja USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tsung Dao Lee · Näe rohkem »
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tuletorn · Näe rohkem »
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tunneliefekt · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Ungari · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Universum · Näe rohkem »
Val Fitch
Val Logsdon Fitch (10. märts 1923 Merriman, Nebraska – 5. veebruar 2015 Princeton, New Jersey) oli Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Val Fitch · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Valgusdiood · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Vedelik · Näe rohkem »
Vedelkristall
Kolesterooli vedelkristallidel põhinevate termokaartide valmistamine Mikrotilkades paikneva vedelkristalli erinevate faaside optilised kujutised polariseeritud valguses 40x suurendusega Optilise mikroskoobi kujutis vedelkristalli tilkadest klaasis 100x suurendusega Vedelkristall on piklike molekulidega (pikkus 1–3 nm, läbimõõt 0,5–1,0 nm) orgaaniline aine, mis ei muutu temperatuuri tõstmisel tahkest olekust kohe vedelaks, vaid püsib suures temperatuurivahemikus (ligikaudu −10 °C kuni +70 °C) vedelkristallilises olekus.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Vedelkristall · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Vesinik · Näe rohkem »
Vitali Ginzburg
püsti Vitali Lazarevitš Ginsburg (4. oktoober 1916 Moskva – 8. november 2009 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa füüsikateoreetik ja astrofüüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Vitali Ginzburg · Näe rohkem »
W- ja Z-boson
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja W- ja Z-boson · Näe rohkem »
Walter Houser Brattain
Walter Houser Brattain (10. veebruar 1902 – 13. oktoober 1987) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Walter Houser Brattain · Näe rohkem »
Wieni nihkeseadus
intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Wieni nihkeseadus · Näe rohkem »
William Daniel Phillips
2012 William Daniel Phillips (sündinud 5. novembril 1948 Wilkes-Barre'is Pennsylvania osariigis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja William Daniel Phillips · Näe rohkem »
Wilsoni kamber
Maxim Bilovitskiy video Wilsoni kambrist C.T.R. Wilsoni ehitatud algupärane kamber Cambridge'i ülikooli Cavendishi laboris Wilsoni kamber (ka udukamber, aurukamber) on šoti füüsiku Charles Thomson Rees Wilsoni 20.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Wilsoni kamber · Näe rohkem »
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja Zeemani efekt · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1901 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1902 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1903 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1905 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1906 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1907 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1908 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1909 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1910 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1911 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1912 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1913 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1914 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1915 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1916 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1921 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1922 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1923 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1924 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1925 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1928 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1929 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1934 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1935 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1937 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1939 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1945 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1946 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1947 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1948 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1951 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1952 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1953 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1954 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1955 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1958 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1959 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1960 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1961 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1962 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1963 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1964 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1965 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1966 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1967 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1968 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1969 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1970 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1971 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1972 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1974 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1975 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1976 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1977 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1978 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1979 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1980 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1981 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1982 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1992 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 1999 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2008 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2009 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2011 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2012 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2013 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2014 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2015 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2016 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2017 · Näe rohkem »
2018
2018.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2018 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2019 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2020 · Näe rohkem »
2021
2021.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2021 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2022 · Näe rohkem »
2023
2023.
Uus!!: Nobeli füüsikaauhind ja 2023 · Näe rohkem »
