Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Aa jõgi, Aach (täpsustus), Aadel, Austria, Baden (piirkond), Baden-Württemberg, Badeni suurhertsogiriik, Barokk, Bodeni järv, Ertshertsog, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Foogt, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Harilik tamm, Juudid, Küün, Kelder, Konstanz, Lasteaed, Linnapea, Louis XVI, Maria Theresia, Marie Antoinette, Napoleoni sõjad, Orel, Prantsusmaa, Prefekt, Raad, Raekoda, Renessanssarhitektuur, Rootsi, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksamaa, Salzburg, Sihtnumber, Vangla, Vürstlik piiskop, Württemberg, 1100, 1150, 1261, 1283, 1306, 1340, 14. sajand, 1424, 1461, 1467, 1488, 1494, ..., 1499, 1525, 1540, 1559, 1565, 1581, 1596, 16. sajand, 1614, 1622, 1632, 1668, 1673, 1700, 1727, 1750, 1763, 1770, 1796, 1799, 18. sajand, 1805, 1884, 1885, 1924, 1933, 1945, 1951, 1966, 1970, 1973, 1978, 1984, 1985, 1987, 1997, 1998, 2000, 25. märts. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aa jõgi
Jõgesid ja ojasid, mille nimi on Aa jõgi, on Euroopas palju, peamiselt saksakeelse elanikkonnaga maades ja nende naabermaades.
Uus!!: Aach ja Aa jõgi · Näe rohkem »
Aach (täpsustus)
Aach on mitme koha nimi Saksamaal.
Uus!!: Aach ja Aach (täpsustus) · Näe rohkem »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Aach ja Aadel · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Aach ja Austria · Näe rohkem »
Baden (piirkond)
Badeni suurhertsogiriik markkrahvkonna (punane) ja alade omandamistega 1803. aasta järel Baden-Badeni kohal Karl Friedrichi mälestusmärk Karlsruhe palee ees Baden on ajalooline territoorium Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Šveitsis Reini ülemjooksu mõlemal kaldal.
Uus!!: Aach ja Baden (piirkond) · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Aach ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Aach ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Aach ja Barokk · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Aach ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Uus!!: Aach ja Ertshertsog · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Aach ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Aach ja Foogt · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Aach ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Aach ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Aach ja Juudid · Näe rohkem »
Küün
Küün ehk heinaküün (põhjaeesti ja hiiu ladu) on kariloomade talvesöödaks kasutatava heina säilitamiseks ettenähtud hoone või hooneosa.
Uus!!: Aach ja Küün · Näe rohkem »
Kelder
Laupa mõisa kelder Mahajäetud kelder Aksi saarel Elamu kelder Kelder (ka keller) on hoone maa-alune või hoonest kas pooleldi eemale või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse näiteks kartuleid, juurvilju, hoidiseid.
Uus!!: Aach ja Kelder · Näe rohkem »
Konstanz
Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Aach ja Konstanz · Näe rohkem »
Lasteaed
Kopli lastepäevakodu – Tallinna vanim lasteaed Lasteaed on koolieelne lasteasutus, kus eelkooliealised lapsed omandavad alushariduse.
Uus!!: Aach ja Lasteaed · Näe rohkem »
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Uus!!: Aach ja Linnapea · Näe rohkem »
Louis XVI
Joseph-Siffred Duplessise maal Louis XVI-st Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 kuni 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14.
Uus!!: Aach ja Louis XVI · Näe rohkem »
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Uus!!: Aach ja Maria Theresia · Näe rohkem »
Marie Antoinette
Navarra kuninganna Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie-Antoinette d'Autriche; 2. november 1755 Viin – 16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1774–1790, Louis XVI abikaasa.
Uus!!: Aach ja Marie Antoinette · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Aach ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Aach ja Orel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aach ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prefekt
Prefekt on või on olnud mitme ametimehe nimetus.
Uus!!: Aach ja Prefekt · Näe rohkem »
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Uus!!: Aach ja Raad · Näe rohkem »
Raekoda
Raekoda on endisaegne rae ametihoone, kus toimusid või toimuvad linnavalitsuse istungid.
Uus!!: Aach ja Raekoda · Näe rohkem »
Renessanssarhitektuur
Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine.
Uus!!: Aach ja Renessanssarhitektuur · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Aach ja Rootsi · Näe rohkem »
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Uus!!: Aach ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aach ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Aach ja Salzburg · Näe rohkem »
Sihtnumber
ümbrikutel. Nõukogude aegne postmark (1977), mis selgitab kirjade automaatset sorteerimist, läbi postiindeksi. Sihtnumber (vananenud termin postiindeks pole soovitatav) on postitöötlust hõlbustav numbrikombinatsioon.
Uus!!: Aach ja Sihtnumber · Näe rohkem »
Vangla
pisi pisi Vangla (vananenud termin: vanglaasutus) on vabadusekaotusega karistatud isikute või ka eeluurimise all olevate isikute kinnipidamiskoht.
Uus!!: Aach ja Vangla · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Aach ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Aach ja Württemberg · Näe rohkem »
1100
1100.
Uus!!: Aach ja 1100 · Näe rohkem »
1150
1150.
Uus!!: Aach ja 1150 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Aach ja 1261 · Näe rohkem »
1283
1283.
Uus!!: Aach ja 1283 · Näe rohkem »
1306
1306.
Uus!!: Aach ja 1306 · Näe rohkem »
1340
1340.
Uus!!: Aach ja 1340 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Aach ja 14. sajand · Näe rohkem »
1424
1424.
Uus!!: Aach ja 1424 · Näe rohkem »
1461
1461.
Uus!!: Aach ja 1461 · Näe rohkem »
1467
1467.
Uus!!: Aach ja 1467 · Näe rohkem »
1488
1488.
Uus!!: Aach ja 1488 · Näe rohkem »
1494
1494.
Uus!!: Aach ja 1494 · Näe rohkem »
1499
1499.
Uus!!: Aach ja 1499 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Aach ja 1525 · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Aach ja 1540 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Aach ja 1559 · Näe rohkem »
1565
1565.
Uus!!: Aach ja 1565 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Aach ja 1581 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Aach ja 1596 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Aach ja 16. sajand · Näe rohkem »
1614
1614.
Uus!!: Aach ja 1614 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Aach ja 1622 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Aach ja 1632 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Aach ja 1668 · Näe rohkem »
1673
1673.
Uus!!: Aach ja 1673 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Aach ja 1700 · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Aach ja 1727 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Aach ja 1750 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Aach ja 1763 · Näe rohkem »
1770
1770.
Uus!!: Aach ja 1770 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Aach ja 1796 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Aach ja 1799 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Aach ja 18. sajand · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Aach ja 1805 · Näe rohkem »
1884
1884.
Uus!!: Aach ja 1884 · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Aach ja 1885 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Aach ja 1924 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Aach ja 1933 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Aach ja 1945 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Aach ja 1951 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Aach ja 1966 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Aach ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Aach ja 1973 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Aach ja 1978 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Aach ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Aach ja 1985 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aach ja 1987 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Aach ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aach ja 1998 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Aach ja 2000 · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Aach ja 25. märts · Näe rohkem »
