Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Adolf von Harnack

Index Adolf von Harnack

Adolf von Harnack Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack) (7. mai 1851 Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 10. juuni 1930 Heidelberg, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks, kirikuloolaseks ning teadustöö organisaatoriks 19.

Sisukord

  1. 77 suhted: Aadlitiitel, Akadeemia, Akadeemia (ajakiri), Anne Burghardt, Antifašism, Apokalüpsis, Arne Hiob, Arst, Axel Harnack, Baltisakslased, Berliini Humboldti Ülikool, Doktorikraad, Eradotsent, Esimene maailmasõda, Evangeelium, Farmakoloogia, Gießeni ülikool, Gnostitsism, Gustav von Ewers, Heidelberg, Ime, Jeesus, Johannese evangeelium, Kirikulugu, Kirjandusteadus, Korporatsioon Livonia, Leipzig, Leipzigi Ülikool, Liivimaa kubermang, Loeng, Lyon, Marburgi ülikool, Matemaatika, Max Plancki Ühing, Piiskop, Preisi Teaduste Akadeemia, Professor, Protestantism, Rüütel, Saksa keiser, Saksamaa, Siret Rutiku, Tabu, Tartu, Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikool, Teoloog, Teoloogia, Theodosius Harnack, Uus testament, ... Laienda indeks (27 rohkem) »

  2. Kirikuloolased

Aadlitiitel

Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias.

Vaata Adolf von Harnack ja Aadlitiitel

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Vaata Adolf von Harnack ja Akadeemia

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Vaata Adolf von Harnack ja Akadeemia (ajakiri)

Anne Burghardt

Anne Burghardt (neiupõlvenimega Anne Liiber; sündinud 19. novembril 1975) on eesti vaimulik.

Vaata Adolf von Harnack ja Anne Burghardt

Antifašism

Antifašism on fašismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fašismile.

Vaata Adolf von Harnack ja Antifašism

Apokalüpsis

Apokalüpsis on sümboleid kasutav kirjandusžanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust.

Vaata Adolf von Harnack ja Apokalüpsis

Arne Hiob

Arne Hiob (2019). Foto: Meeli Küttim Arne Hiob (sündinud 12. veebruaril 1961) on eesti vaimulik ja teoloog.

Vaata Adolf von Harnack ja Arne Hiob

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Vaata Adolf von Harnack ja Arst

Axel Harnack

Axel Harnack (kirjanduses ka Axel von Harnack; 7. mai 1851 (ukj) Tartu – 3. aprill 1888 Dresden) oli saksa matemaatik.

Vaata Adolf von Harnack ja Axel Harnack

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Adolf von Harnack ja Baltisakslased

Berliini Humboldti Ülikool

Humboldti Ülikooli peahoone Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810.

Vaata Adolf von Harnack ja Berliini Humboldti Ülikool

Doktorikraad

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Vaata Adolf von Harnack ja Doktorikraad

Eradotsent

Eradotsent (saksa keeles Privatdozent, lühendid PD, P.D. või Priv.-Doz.) on eelkõige saksa keelt rääkivates riikides teadusliku kraadiga tavaliselt koosseisuväline õppejõud (dotsent), kellel on loengupidamisõigus.

Vaata Adolf von Harnack ja Eradotsent

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Adolf von Harnack ja Esimene maailmasõda

Evangeelium

Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.

Vaata Adolf von Harnack ja Evangeelium

Farmakoloogia

Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.

Vaata Adolf von Harnack ja Farmakoloogia

Gießeni ülikool

Gießeni ülikooli peahoone Gießeni ülikool (ka Justus Liebigi (nimeline) Gießeni Ülikool; saksa keeles Justus Liebig-Universität Gießen, lühend JLU) on ülikool Saksamaal Gießenis.

Vaata Adolf von Harnack ja Gießeni ülikool

Gnostitsism

Gnostitsism ehk gnoosis (kreeka keeles gnõstikos "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid.

Vaata Adolf von Harnack ja Gnostitsism

Gustav von Ewers

Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.

Vaata Adolf von Harnack ja Gustav von Ewers

Heidelberg

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Vaata Adolf von Harnack ja Heidelberg

Ime

---- Ime on üleloomulik ja ebaharilik sündmus.

Vaata Adolf von Harnack ja Ime

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.

Vaata Adolf von Harnack ja Jeesus

Johannese evangeelium

Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta.

Vaata Adolf von Harnack ja Johannese evangeelium

Kirikulugu

Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.

Vaata Adolf von Harnack ja Kirikulugu

Kirjandusteadus

Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.

Vaata Adolf von Harnack ja Kirjandusteadus

Korporatsioon Livonia

Endine korporatsioon Livonia konvendihoone Veski 13 Korporatsioon Livonia (saksa keeles Corporation Livonia Dorpat) oli 1822.

Vaata Adolf von Harnack ja Korporatsioon Livonia

Leipzig

Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.

Vaata Adolf von Harnack ja Leipzig

Leipzigi Ülikool

Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.

Vaata Adolf von Harnack ja Leipzigi Ülikool

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Vaata Adolf von Harnack ja Liivimaa kubermang

Loeng

Lineaaralgebra loeng Helsingi Tehnikaülikoolis Loeng (ladina lectio 'lugemine') on suuline ettekanne eesmärgiga edastada infot või õpetada inimestele mingit kindlat ainet, nt ülikoolis.

Vaata Adolf von Harnack ja Loeng

Lyon

Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.

Vaata Adolf von Harnack ja Lyon

Marburgi ülikool

250px Marburgi Philippi Ülikooli (saksa keeles Philipps-Universität Marburg) rajas 1527 Hesseni maakrahv Philipp I. See on üks vanimaid Saksa kõrgkoole ja maailma vanim protestantlik ülikool.

Vaata Adolf von Harnack ja Marburgi ülikool

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Vaata Adolf von Harnack ja Matemaatika

Max Plancki Ühing

Max Plancki Ühing (saksa keeles Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften, lühend MPG; eesti keeles nimetatud ka Max Plancki Instituut) on Saksamaa uurimisinstituute ühendav organisatsioon (ühing), kuhu kuulub ligi 80 instituuti.

Vaata Adolf von Harnack ja Max Plancki Ühing

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Adolf von Harnack ja Piiskop

Preisi Teaduste Akadeemia

Preisi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Preußische Akademie der Wissenschaften; ka Berliini Teaduste Akadeemia, saksa keeles Berliner Akademie der Wissenschaften) on teaduste akadeemia Saksamaal Berliinis.

Vaata Adolf von Harnack ja Preisi Teaduste Akadeemia

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Vaata Adolf von Harnack ja Professor

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Vaata Adolf von Harnack ja Protestantism

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Vaata Adolf von Harnack ja Rüütel

Saksa keiser

Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.

Vaata Adolf von Harnack ja Saksa keiser

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Adolf von Harnack ja Saksamaa

Siret Rutiku

Siret Rutiku (aastani 1986 Siret Sepp, sündinud 5. oktoobril 1967 Tartus) on Eesti saksa filoloog.

Vaata Adolf von Harnack ja Siret Rutiku

Tabu

Tabu on traditsionaalkultuuride usundites esemed, sõnad, nähtused, tegevused ja olendid, millel lasub puudutus-, ütlemis-, söömis- jne keeld.

Vaata Adolf von Harnack ja Tabu

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Adolf von Harnack ja Tartu

Tartu ülikooli rektor

Volli Kalm ja Margit Sutrop 2017. aastal rektorikandidaatidena. Volli Kalm valiti taas rektoriks, kuid sama aasta lõpus ta suri suusarajal. See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).

Vaata Adolf von Harnack ja Tartu ülikooli rektor

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Adolf von Harnack ja Tartu Ülikool

Teoloog

Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.

Vaata Adolf von Harnack ja Teoloog

Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Vaata Adolf von Harnack ja Teoloogia

Theodosius Harnack

Theodosius Harnack (1849) Theodosius Andreas Harnack (22. detsember 1816 / 3. jaanuar 1817 Peterburi – 11. november / 23. november 1889 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti teoloog ja vaimulik.

Vaata Adolf von Harnack ja Theodosius Harnack

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Vaata Adolf von Harnack ja Uus testament

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Adolf von Harnack ja Venemaa Keisririik

Wilhelm II

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Vaata Adolf von Harnack ja Wilhelm II

10. juuni

10.

Vaata Adolf von Harnack ja 10. juuni

1851

1851.

Vaata Adolf von Harnack ja 1851

1852

1852.

Vaata Adolf von Harnack ja 1852

1857

1857.

Vaata Adolf von Harnack ja 1857

1869

1869.

Vaata Adolf von Harnack ja 1869

1872

1872.

Vaata Adolf von Harnack ja 1872

1874

1874.

Vaata Adolf von Harnack ja 1874

1876

1876.

Vaata Adolf von Harnack ja 1876

1879

1879.

Vaata Adolf von Harnack ja 1879

1886

1886.

Vaata Adolf von Harnack ja 1886

1888

1888.

Vaata Adolf von Harnack ja 1888

1890

1890.

Vaata Adolf von Harnack ja 1890

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Adolf von Harnack ja 19. sajand

1905

1905.

Vaata Adolf von Harnack ja 1905

1911

1911.

Vaata Adolf von Harnack ja 1911

1914

1914.

Vaata Adolf von Harnack ja 1914

1915

1915.

Vaata Adolf von Harnack ja 1915

1921

1921.

Vaata Adolf von Harnack ja 1921

1930

1930.

Vaata Adolf von Harnack ja 1930

1945

1945.

Vaata Adolf von Harnack ja 1945

2. sajand

2.

Vaata Adolf von Harnack ja 2. sajand

20. juuli vandenõu

Hitler ja Mussolini sündmuskohal 20.

Vaata Adolf von Harnack ja 20. juuli vandenõu

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Adolf von Harnack ja 20. sajand

27. detsember

27.

Vaata Adolf von Harnack ja 27. detsember

7. mai

7.

Vaata Adolf von Harnack ja 7. mai

Vaata ka

Kirikuloolased

Tuntud ka kui Adolf Harnack.

, Venemaa Keisririik, Wilhelm II, 10. juuni, 1851, 1852, 1857, 1869, 1872, 1874, 1876, 1879, 1886, 1888, 1890, 19. sajand, 1905, 1911, 1914, 1915, 1921, 1930, 1945, 2. sajand, 20. juuli vandenõu, 20. sajand, 27. detsember, 7. mai.