Sisukord
39 suhted: Ageri mõis, Aimla mõis, Albedyll, Aleksander I, Baltisakslased, Carl Arvid von Klingspor, Dzērbene, Eestimaa rüütelkond, Hamburg, Henrik Otto von Albedyl, Jäärja mõis, Kotkaristi teenetemärk, Kunda mõis, Kuramaa rüütelkond, Lielstraupe mõis, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Lode, Nikolai I, Nordisk familjebok, Põlisaadel, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi keel, Rootsi rüütelkond, Sauste mõis, Stalbe, Straupe, Turaida, Vabahärra, Vana-Võidu mõis, Venemaa keiser, Viljandi kihelkond, 1. veebruar, 1720, 1745, 1747, 2. märts.
Ageri mõis
Ageri mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas.
Vaata Albedyll ja Ageri mõis
Aimla mõis
Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Albedyll ja Aimla mõis
Albedyll
Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Albedyll ja Albedyll
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Albedyll ja Aleksander I
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Albedyll ja Baltisakslased
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Vaata Albedyll ja Carl Arvid von Klingspor
Dzērbene
Dzērbene luteriusu kirik. Dzērbene (eesti keeles varem ka Serbeni, varasem nimetus Dzērbenes muiža) on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Dzērbene valla halduskeskus.
Vaata Albedyll ja Dzērbene
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Albedyll ja Eestimaa rüütelkond
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Albedyll ja Hamburg
Henrik Otto von Albedyl
Vabahärra Henrik Otto von Albedyl (saksa Heinrich Otto von Albedyl; 1666 Liivimaa – 1738 Hamburg) oli Rootsi sõjaväelane.
Vaata Albedyll ja Henrik Otto von Albedyl
Jäärja mõis
Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof, Gerger) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Albedyll ja Jäärja mõis
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Vaata Albedyll ja Kotkaristi teenetemärk
Kunda mõis
Kunda mõisa härrastemaja varemed Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Albedyll ja Kunda mõis
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Albedyll ja Kuramaa rüütelkond
Lielstraupe mõis
Lielstraupe loss 2011. aastal Lielstraupe mõis (saksa keeles Schloß Groß-Roop, läti keeles Lielstraupes muiža, ka Lielstraupes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Vaata Albedyll ja Lielstraupe mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Albedyll ja Liivimaa
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata Albedyll ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata Albedyll ja Liivimaa maanõunik
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Albedyll ja Liivimaa rüütelkond
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Albedyll ja Lode
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Albedyll ja Nikolai I
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Vaata Albedyll ja Nordisk familjebok
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Vaata Albedyll ja Põlisaadel
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Vaata Albedyll ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Albedyll ja Rootsi keel
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Vaata Albedyll ja Rootsi rüütelkond
Sauste mõis
Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Albedyll ja Sauste mõis
Stalbe
Stalbe (vanasti ka Stalbes muiža) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Stalbe valla halduskeskus.
Vaata Albedyll ja Stalbe
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata Albedyll ja Straupe
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Vaata Albedyll ja Turaida
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Albedyll ja Vabahärra
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Albedyll ja Vana-Võidu mõis
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Albedyll ja Venemaa keiser
Viljandi kihelkond
Viljandi Pauluse kirik Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.
Vaata Albedyll ja Viljandi kihelkond
1. veebruar
1.
Vaata Albedyll ja 1. veebruar
1720
1720.
Vaata Albedyll ja 1720
1745
1745.
Vaata Albedyll ja 1745
1747
1747.
Vaata Albedyll ja 1747
2. märts
2.
Vaata Albedyll ja 2. märts
Tuntud ka kui Albedyhl, Albedyl, D'Albedyll, D´Albedyhll, Von Albedyl, Von Albedyll.