Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Askania dünastia

Index Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

58 suhted: Adalbert II, Albrecht (Saksi-Wittenberg), Albrecht I (Saksimaa), Albrecht II (Brandenburg), Albrecht III (Brandenburg), Albrecht Karu, Anhalt, Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym, Anhalt-Dessau, Anhalt-Dornburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau, Aschersleben, Berliin, Bernhard III (Saksi), Billungid, Brandenburgi mark, Dünastia, Esico Ballenstedtist, Georg III (Anhalt-Dessau), Halberstadti piiskopkond, Heinrich I (Anhalt), Heinrich I (Brandenburg), Heinrich II (Brandenburg), Heinrich Lõvi, Hermann (Brandenburg), Joachim Ernst, Johann I (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann III (Brandenburg), Johann V (Brandenburg), Katariina II, Konrad I (Brandenburg), Kristlus, Lüneburgi vürstkond, Magnus (Saksi), Mark (territoorium), Otto (Ballenstedt), Otto (V) (Brandenburg), Otto I (Brandenburg), Otto II (Brandenburg), Otto III (Brandenburg), Otto IV (Brandenburg), Otto VI (Brandenburg), Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Slaavlased, Vendid, ..., Venemaa Keisririik, Waldemar (Brandenburg), Welfid, Wenzel I (Saksi-Wittenberg), Wettinid, Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg), Wittelsbachi dünastia, Wolfgang (Anhalt-Köthen). Laienda indeks (8 rohkem) »

Adalbert II

Vapp Ballenstedti krahv Adalbert II (umbes 1030 – 1076/83) Askania dünastiast oli Saksimaa Graf ja Nienburgi kloostri Vogt.

Uus!!: Askania dünastia ja Adalbert II · Näe rohkem »

Albrecht (Saksi-Wittenberg)

Albrecht (suri 28. juunil 1385) oli Saksi-Wittenbergi hertsogi Otto poeg.

Uus!!: Askania dünastia ja Albrecht (Saksi-Wittenberg) · Näe rohkem »

Albrecht I (Saksimaa)

Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.

Uus!!: Askania dünastia ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »

Albrecht II (Brandenburg)

Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.

Uus!!: Askania dünastia ja Albrecht II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Albrecht III (Brandenburg)

Albrecht III (u.1250 – 19. novembri ja 4. detsembri vahel 1300) oli Brandenburgi markkrahv.

Uus!!: Askania dünastia ja Albrecht III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).

Uus!!: Askania dünastia ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Anhalt

Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt · Näe rohkem »

Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym

Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym (esialgu Anhalt-Zeitz-Hoym) oli Saksa vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1718-1812.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym · Näe rohkem »

Anhalt-Dessau

Lipp Vapp Anhalt-Dessau (oranž) Anhalt-Dessau-Kötheni vapp Anhalt-Dessau oli vürstkond ja hiljem hertsogkond Saksamaal.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt-Dessau · Näe rohkem »

Anhalt-Dornburg

Vapp Anhalt-Dornburgi vürstkond (Fürstentum Anhalt-Dornburg) asus aastatel 1667–1742 tänapäeva Saksamaa territooriumil.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt-Dornburg · Näe rohkem »

Anhalt-Köthen

Lipp Vapp Kaart Hertsogkonna vapp (1846) Anhalt-Kötheni vürstkond on esinenud kahel korral.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt-Köthen · Näe rohkem »

Anhalt-Plötzkau

Vapp Anhalt-Plötzkau oli vürstkond Saksamaal.

Uus!!: Askania dünastia ja Anhalt-Plötzkau · Näe rohkem »

Aschersleben

Vaade rondeelilt St. Stephani kirikule Vapp Ascherslebeni paiknemine Salzlandkreisis Aschersleben on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Salzlandkreisis.

Uus!!: Askania dünastia ja Aschersleben · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Askania dünastia ja Berliin · Näe rohkem »

Bernhard III (Saksi)

Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.

Uus!!: Askania dünastia ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »

Billungid

Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.

Uus!!: Askania dünastia ja Billungid · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Askania dünastia ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Askania dünastia ja Dünastia · Näe rohkem »

Esico Ballenstedtist

Esico Ballenstedtist (suri 1060. aasta paiku) on Askania dünastia esiisa, s.t., ta on suguvõsa vanim liige, kes kindlalt teada on.

Uus!!: Askania dünastia ja Esico Ballenstedtist · Näe rohkem »

Georg III (Anhalt-Dessau)

Georg III Georg III Georg III (15. august 1507 – 17. oktoober 1553) oli Askania dünastiast Anhalt-Dessau vürst.

Uus!!: Askania dünastia ja Georg III (Anhalt-Dessau) · Näe rohkem »

Halberstadti piiskopkond

Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.

Uus!!: Askania dünastia ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »

Heinrich I (Anhalt)

Heinrich I portree ''Codex Manesse''s. Heinrich I (u. 1170–1252) oli Askania dünastiast pärit Saksa vürst ja Anhalti krahv.

Uus!!: Askania dünastia ja Heinrich I (Anhalt) · Näe rohkem »

Heinrich I (Brandenburg)

Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.

Uus!!: Askania dünastia ja Heinrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Heinrich II (Brandenburg)

Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.

Uus!!: Askania dünastia ja Heinrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Askania dünastia ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Hermann (Brandenburg)

Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.

Uus!!: Askania dünastia ja Hermann (Brandenburg) · Näe rohkem »

Joachim Ernst

Joachim Ernst (1. november 1901 – 18. veebruar 1947) oli viimne valitsev Anhalti hertsog 13. septembrist kuni 12. novembrini 1918.

Uus!!: Askania dünastia ja Joachim Ernst · Näe rohkem »

Johann I (Brandenburg)

Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.

Uus!!: Askania dünastia ja Johann I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann II (Brandenburg)

Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.

Uus!!: Askania dünastia ja Johann II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann III (Brandenburg)

Johann III pitser Johann III, hüüdnimega Johann Prahast (1244–1268) oli markkrahv Otto III ja tema naise Božena Česká vanem poeg.

Uus!!: Askania dünastia ja Johann III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann V (Brandenburg)

Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.

Uus!!: Askania dünastia ja Johann V (Brandenburg) · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Askania dünastia ja Katariina II · Näe rohkem »

Konrad I (Brandenburg)

Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.

Uus!!: Askania dünastia ja Konrad I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Askania dünastia ja Kristlus · Näe rohkem »

Lüneburgi vürstkond

Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.

Uus!!: Askania dünastia ja Lüneburgi vürstkond · Näe rohkem »

Magnus (Saksi)

Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.

Uus!!: Askania dünastia ja Magnus (Saksi) · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Askania dünastia ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Otto (Ballenstedt)

Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto (Ballenstedt) · Näe rohkem »

Otto (V) (Brandenburg)

Otto V (u 1246–1298), hüüdnimega Otto Pikk, oli markkrahv Otto III poeg ja Brandenburgi margi kaasvalitseja koos oma nõo markkrahv Otto IV-ga.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto (V) (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto I (Brandenburg)

Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto II (Brandenburg)

Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto III (Brandenburg)

Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto IV (Brandenburg)

Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto IV (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto VI (Brandenburg)

Otto VI, hüüdnimega Otto Lühike (u.1255–1303) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.

Uus!!: Askania dünastia ja Otto VI (Brandenburg) · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.

Uus!!: Askania dünastia ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »

Saksi-Wittenberg

Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.

Uus!!: Askania dünastia ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Askania dünastia ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Askania dünastia ja Slaavlased · Näe rohkem »

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Askania dünastia ja Vendid · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Askania dünastia ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Waldemar (Brandenburg)

Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.

Uus!!: Askania dünastia ja Waldemar (Brandenburg) · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Uus!!: Askania dünastia ja Welfid · Näe rohkem »

Wenzel I (Saksi-Wittenberg)

Wenzel von Sachsen-Wittenberg Wenzel I (umbes 1337 – 15. mai 1388 Celle) oli Saksi-Wittenbergi hertsog Askania dünastiast.

Uus!!: Askania dünastia ja Wenzel I (Saksi-Wittenberg) · Näe rohkem »

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Uus!!: Askania dünastia ja Wettinid · Näe rohkem »

Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg)

Wilhelm II (u. 1300 – 1369) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1330 kuni oma surmani.

Uus!!: Askania dünastia ja Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Askania dünastia ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

Wolfgang (Anhalt-Köthen)

Wolfgang (1. august 1492 – 23. märts 1566) oli Askania dünastiast Saksa vürst ja Anhalt-Kötheni vürstkonna valitseja.

Uus!!: Askania dünastia ja Wolfgang (Anhalt-Köthen) · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Anhalti dünastia, Askaania, Askaania dünastia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »