Sisukord
63 suhted: Agnes (Taani kuninganna), Albrecht I (Saksimaa), Albrecht II (Brandenburg), Albrecht Karu, Alfonso X, Altmark, Askania dünastia, Benediktlased, Berliin, Bernhard III (Saksi), Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Cedynia, Frankfurt Oderi ääres, Frantsisklased, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Gorzów Wielkopolski, Halle, Heinrich I (Anhalt), Heinrich I (Brandenburg), Heinrich II (Brandenburg), Heinrich Raspe, Hermann (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann V (Brandenburg), Juugend, Kaasavara, Kaubatee, Kõrgkeskaeg, Konrad I (Brandenburg), Konrad IV (Saksa kuningas), Koole, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Läänemeri, Meißeni markkrahvkond, Międzyrzecz, Myślibórz, Neumark, Odra, Otto I (Braunschweig), Otto III (Brandenburg), Otto IV (Brandenburg), Praost, Romantism, Roomlaste kuningas, Saksa-Rooma riik, Salzwedel, Slaavlased, Spandau, Spree, ... Laienda indeks (13 rohkem) »
Agnes (Taani kuninganna)
Agnes (umbes 1257 – 29. september 1304) oli Taani kuninganna (Erik Klippingi abikaasa) aastail 1273–1286.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Agnes (Taani kuninganna)
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht II (Brandenburg)
Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Albrecht II (Brandenburg)
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Albrecht Karu
Alfonso X
Alfonso X Alfonso X Tark (Alfonso el Sabio, ka Alfonso Astronoom; 23. november 1221 – 4. aprill 1284) oli Kastiilia kuningas alates 1252 ja Saksa kuningas alates 1257.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Alfonso X
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Altmark
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Askania dünastia
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Benediktlased
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Berliin
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Bernhard III (Saksi)
Brandenburg (linn)
Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Brandenburg (linn)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Brandenburgi mark
Cedynia
Cedynia (saksa Zehden) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Gryfino maakonnas, Cedynia valla halduskeskus.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Cedynia
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Frankfurt Oderi ääres
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Frantsisklased
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Gorzów Wielkopolski
Turuplats Gorzów Wielkopolski (saksa keeles Landsberg an der Warthe) on maakonnaõigustega linn Lääne Poolas.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Gorzów Wielkopolski
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Halle
Heinrich I (Anhalt)
Heinrich I portree ''Codex Manesse''s. Heinrich I (u. 1170–1252) oli Askania dünastiast pärit Saksa vürst ja Anhalti krahv.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Heinrich I (Anhalt)
Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich Raspe
Heinrich Raspe Tüüringist (1204 – 16. veebruar 1247) oli Tüüringi maakrahv (Heinrich IV) alates 1231 ja Saksa vastukuningas alates 1246 kuni surmani.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Heinrich Raspe
Hermann (Brandenburg)
Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Hermann (Brandenburg)
Johann II (Brandenburg)
Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Johann II (Brandenburg)
Johann V (Brandenburg)
Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Johann V (Brandenburg)
Juugend
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Juugend
Kaasavara
Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Kaasavara
Kaubatee
Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Kaubatee
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Kõrgkeskaeg
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Konrad I (Brandenburg)
Konrad IV (Saksa kuningas)
Konrad IV (1227–1254) oli Saksa ja Sitsiilia kuningas 1250–1254, Friedrich II poeg.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Konrad IV (Saksa kuningas)
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Koole
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Lääne-Pomorze vojevoodkond
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Läänemeri
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Meißeni markkrahvkond
Międzyrzecz
Międzyrzecz (saksa Meseritz) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Międzyrzeczi maakonna ja Międzyrzeczi valla halduskeskus.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Międzyrzecz
Myślibórz
Myślibórz (saksa Soldin) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Myślibórzi maakonna ja Myślibórzi valla halduskeskus.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Myślibórz
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Neumark
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Odra
Otto I (Braunschweig)
Otto I (u 1204 – 1252) oli esimene Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastast 1235 kuni oma surmani.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Otto I (Braunschweig)
Otto III (Brandenburg)
Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Otto III (Brandenburg)
Otto IV (Brandenburg)
Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Otto IV (Brandenburg)
Praost
Praost on amet kirikus.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Praost
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Romantism
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Roomlaste kuningas
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Saksa-Rooma riik
Salzwedel
Salzwedel on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Salzwedel
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Slaavlased
Spandau
Spandau on Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Spandau
Spree
Berliini kesklinnast läbi voolava Spree jõe keskel asuva Muuseumisaare tipp (Bode-Museum) Spree on Haveli lisajõgi Saksamaal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Spree
Stendal
Stendal on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal, Stendali kreisi keskus.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Stendal
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Templiordu
Tiergarten
Õhuvaade täisulatuses Tiergartenile Tiergarteni pargi kaart aastast 1765 Tiergarten (ametliku saksakeelse nimega Großer Tiergarten) on Tempelhofi pargi järel suuruselt teine, kuid tunduvalt populaarsem Berliini siselinna park.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Tiergarten
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Tsistertslaste ordu
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Valdemar II
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Vasall
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Waldemar (Brandenburg)
Warta
Warta (saksa keeles Warthe) on jõgi Poolas, Odra vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Warta
Wartislaw III
Wartislaw III (u. 1210 – 17. mai 1264) oli Greifist Pommeri-Demmini hertsog.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Wartislaw III
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Wettinid
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Wilhelm II
Willem II (Hollandi krahv)
Willem II (veebruar 1228 – 28. jaanuar 1256) oli Hollandi krahv alates 1235.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Willem II (Hollandi krahv)
Wolgast
Wolgasti asend Mecklenburg-Vorpommernis Wolgasti Peetri kirik Wolgast on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Johann I (Brandenburg) ja Wolgast