Ava Google MapsisSisukord
48 suhted: Arras, Arrasi unioon, Béthune, Boulogne-sur-Mer, Burgundia dünastia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia ringkond, Calais, Charles Südi, Charles VIII, Charles X, Departemang (Prantsusmaa), Flandria krahvkond, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia Belgica, Germaanlased, Habsburgid, Habsburgide Hispaania, Habsburgide Madalmaad, Hainaut' krahvkond, Hollandi keel, Hollandi Vabariik, Kapetingid, Karolingid, Keldid, Keskaegne Prantsusmaa, Kortrijki lahing, Lääne-Frangi riik, Lõuna-Madalmaad, Louis VIII, Louis XI, Louis XIII, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Nancy lahing, Pas-de-Calais' departemang, Philippe II, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Rooma keisririik, Rooma riik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Seitseteist provintsi, Senešall, Utrechti unioon, Valois-Burgundia dünastia.
Arras
Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.
Vaata Artois' krahvkond ja Arras
Arrasi unioon
Hispaania Madalmaade kaart, Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579). Arrasi unioon (hollandi Unie van Atrecht, hispaania Unión de Arrás) oli Arrasis (Atrechtis) 6.
Vaata Artois' krahvkond ja Arrasi unioon
Béthune
Suur koht Béthune (arhailises hollandi keeles: Betun) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Vaata Artois' krahvkond ja Béthune
Boulogne-sur-Mer
Üldvaade Brecquerecque'i kvartalist:moodne tuletorn, keskaegne kellatorn ja La Manche Boulogne-sur-Mer (pikardi: Boulonne-su-Mér; hollandi: Bonen; ladina: Gesoriacum või Bononia), sageli lihtsalt Boulogne, on rannikulinn Põhja-Prantsusmaal.
Vaata Artois' krahvkond ja Boulogne-sur-Mer
Burgundia dünastia
Burgundia dünastia oli Kapetingide dünastia kõrvalharu, mis põlvnes Prantsusmaa kuninga Robert II nooremast pojast, Burgundia hertsog Robert I-st.
Vaata Artois' krahvkond ja Burgundia dünastia
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Artois' krahvkond ja Burgundia hertsogkond
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Vaata Artois' krahvkond ja Burgundia krahvkond
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Vaata Artois' krahvkond ja Burgundia ringkond
Calais
Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.
Vaata Artois' krahvkond ja Calais
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Vaata Artois' krahvkond ja Charles Südi
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Vaata Artois' krahvkond ja Charles VIII
Charles X
Charles X Charles X (9. oktoober 1757 – 6. november 1836) oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830.
Vaata Artois' krahvkond ja Charles X
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Vaata Artois' krahvkond ja Departemang (Prantsusmaa)
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Vaata Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Vaata Artois' krahvkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Vaata Artois' krahvkond ja Gallia Belgica
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Artois' krahvkond ja Germaanlased
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Artois' krahvkond ja Habsburgid
Habsburgide Hispaania
1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart Habsburgide Hispaania on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16.
Vaata Artois' krahvkond ja Habsburgide Hispaania
Habsburgide Madalmaad
Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.
Vaata Artois' krahvkond ja Habsburgide Madalmaad
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Vaata Artois' krahvkond ja Hainaut' krahvkond
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Artois' krahvkond ja Hollandi keel
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Artois' krahvkond ja Hollandi Vabariik
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Vaata Artois' krahvkond ja Kapetingid
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Artois' krahvkond ja Karolingid
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Artois' krahvkond ja Keldid
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Vaata Artois' krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Vaata Artois' krahvkond ja Kortrijki lahing
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Artois' krahvkond ja Lääne-Frangi riik
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Vaata Artois' krahvkond ja Lõuna-Madalmaad
Louis VIII
Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.
Vaata Artois' krahvkond ja Louis VIII
Louis XI
pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.
Vaata Artois' krahvkond ja Louis XI
Louis XIII
Louis XIII (27. september 1601 Fontainebleau – 14. mai 1643 Saint-Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610.
Vaata Artois' krahvkond ja Louis XIII
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Vaata Artois' krahvkond ja Marie (Burgundia)
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Vaata Artois' krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Vaata Artois' krahvkond ja Nancy lahing
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Vaata Artois' krahvkond ja Pas-de-Calais' departemang
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Vaata Artois' krahvkond ja Philippe II
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Artois' krahvkond ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Artois' krahvkond ja Prantsusmaa
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Artois' krahvkond ja Rooma keisririik
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Artois' krahvkond ja Rooma riik
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma riik
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Vaata Artois' krahvkond ja Seitseteist provintsi
Senešall
Senešall oli kõrgem õukonna-, haldus- või kohtuametnik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal.
Vaata Artois' krahvkond ja Senešall
Utrechti unioon
Utrechti unioon (hollandi keeles Unie van Utrecht) oli 23.
Vaata Artois' krahvkond ja Utrechti unioon
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Vaata Artois' krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia