Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Aatom, Atmosfäär, Eksosfäär, Hapnik, Helkivad ööpilved, Ionosfäär, Ioon, Kosmoselaev, Lämmastik, Maa, Mesopaus, Mesosfäär, Osoon, Osoonikiht, Rahvusvaheline kosmosejaam, Stratopaus, Stratosfäär, Tehiskaaslane, Termopaus, Termosfäär, Tropopaus, Troposfäär, Veeaur, Vesinik, Virmalised.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Aatom · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Hapnik · Näe rohkem »
Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Helkivad ööpilved · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Ioon · Näe rohkem »
Kosmoselaev
Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Kosmoselaev · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Lämmastik · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Maa · Näe rohkem »
Mesopaus
Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Mesopaus · Näe rohkem »
Mesosfäär
Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Mesosfäär · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Osoon · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Rahvusvaheline kosmosejaam
Video taimekatsetest kosmosejaamal Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Rahvusvaheline kosmosejaam · Näe rohkem »
Stratopaus
Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Stratopaus · Näe rohkem »
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Stratosfäär · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Termopaus
Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 (teiste andmete järgi 450 või umbes 500) km.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Termopaus · Näe rohkem »
Termosfäär
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Termosfäär · Näe rohkem »
Tropopaus
Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Tropopaus · Näe rohkem »
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Troposfäär · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Vesinik · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Atmosfäärikiht ja Virmalised · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Atmosfääri kiht, Atmosfäärikihid.
