Sisukord
34 suhted: Akord, August Teppo Lõõtsamuuseum, Diatoonika, E-duur, Eesti, Eesti kroon, Eesti lõõtspill, Eestlased, Harilik tamm, Harilik vaher, Lõõtspill, Loosu, Mažoor, Materjal, Messing, Pillikeel, Pronks, Rootsi, Rubla, Saksamaa, Suupill, Tämber, Teppo lõõts, Vask, Võru, Võrumaa, 1875, 1894, 1910, 1959, 20. sajand, 21. sajand, 29. august, 7. detsember.
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Vaata August Teppo ja Akord
August Teppo Lõõtsamuuseum
August Teppo Lõõtsamuuseum (august 2017) August Teppo Lõõtsamuuseum on Võru maakonnas Võru vallas Loosu külas Tigase talus asuv muuseum, mille eesmärk on August Teppo lõõtspillipärandi säilitamine, eksponeerimine ja uurimine.
Vaata August Teppo ja August Teppo Lõõtsamuuseum
Diatoonika
Diatoonika (kreeka keeles dia + tonos, dia tonikos – 'tooniste vahedega') on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest.
Vaata August Teppo ja Diatoonika
E-duur
E-duur ehk mi-mažoor on E-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Vaata August Teppo ja E-duur
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata August Teppo ja Eesti
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Vaata August Teppo ja Eesti kroon
Eesti lõõtspill
Joonisel on kujutatud Teppo tüüpi neljarealise C-duuris lõõtspilli nupulaudade skeemid (mängija poolt vaadatuna, st joonise alumine ots on nupulaua ülemine ots; punasega on märgitud lõõtsa lahtitõmbamisel tekkiv noot, sinisega lõõtsa kokkusurumisel tekkiv noot) Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite valmistatud lõõtspille.
Vaata August Teppo ja Eesti lõõtspill
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata August Teppo ja Eestlased
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata August Teppo ja Harilik tamm
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Vaata August Teppo ja Harilik vaher
Lõõtspill
Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.
Vaata August Teppo ja Lõõtspill
Loosu
Loosu on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata August Teppo ja Loosu
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Vaata August Teppo ja Mažoor
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata August Teppo ja Materjal
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Vaata August Teppo ja Messing
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Vaata August Teppo ja Pillikeel
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata August Teppo ja Pronks
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata August Teppo ja Rootsi
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Vaata August Teppo ja Rubla
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata August Teppo ja Saksamaa
Suupill
Diatoonilisi suupille. Suupill (ka harmoonika) on puhkpill, milles heli tekitatakse õhku läbi avade puhudes, kus hakkavad vibreerima metallist "keeled" (metallribad).
Vaata August Teppo ja Suupill
Tämber
Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.
Vaata August Teppo ja Tämber
Teppo lõõts
August Teppo valmistatud lõõts aastast 1912 Teppo lõõts ehk Võru tüüpi lõõtspill on lõõtspilli tüüp, mille töötas välja Võrumaa pillimeister August Teppo.
Vaata August Teppo ja Teppo lõõts
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata August Teppo ja Vask
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata August Teppo ja Võru
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata August Teppo ja Võrumaa
1875
1875.
Vaata August Teppo ja 1875
1894
1894.
Vaata August Teppo ja 1894
1910
1910.
Vaata August Teppo ja 1910
1959
1959.
Vaata August Teppo ja 1959
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata August Teppo ja 20. sajand
21. sajand
New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.
Vaata August Teppo ja 21. sajand
29. august
29.
Vaata August Teppo ja 29. august
7. detsember
7.
Vaata August Teppo ja 7. detsember