Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Avaveeline märgala

Index Avaveeline märgala

Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.

78 suhted: Amoco, Arizona, Aurustumine, Balaton, Belgia, Bentoniit, Biokile, Biomass, Biotsönoos, Brookhaveni Riiklik Laboratoorium, California, Eesti, Elupaik, Energiabilanss, Filtreerimine, Flokulatsioon, Fosfor, Hapnik, Harilik pilliroog, Hüdrogeoloogia, Heitvesi, Heljum, Hundinui, Ilm, Infiltratsioon, Jää, Järvkaisel, Juurduv kõrkjas, Kaitseala, Kiirgus, Kliima, Kolloid, Kuvasuhe, Laialehine hundinui, Lämmastik, Ligniin, Luga, Makrofüüdid, Märgala, Natura 2000, Nõlv, Norra, Oksüdatsioon, Olmereovesi, Patogeen, Põhja-Ameerika, Põhjavesi, Pindala, Poola, Prügilanõrgvesi, ..., Reduktsioon (keemia), Reostuskoormus, Rohumaa, Rootsi, Saasteaine, Sademevesi, Sadenemine, Savi, Sääselised, Segakultuur, Sete, Settimine, Taani, Taimestik, Tamm (ehitis), Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Tehismärgala, Tehismärgalapuhasti, Tiik, Topograafia, Transpiratsioon, Tuul, Vari, Vääriselupaik, Veetaimed, Veetase, Vetikad, Vooluhulk. Laienda indeks (28 rohkem) »

Amoco

Amoco Corporation oli rahvusvaheline nafta- ja keemiaettevõte.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Amoco · Näe rohkem »

Arizona

Suur kanjon Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Arizona · Näe rohkem »

Aurustumine

Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Aurustumine · Näe rohkem »

Balaton

Balaton on järv Ungaris, Bakony'i mägede lõunajalamil.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Balaton · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Belgia · Näe rohkem »

Bentoniit

Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Bentoniit · Näe rohkem »

Biokile

Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Biokile · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Biomass · Näe rohkem »

Biotsönoos

Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Biotsönoos · Näe rohkem »

Brookhaveni Riiklik Laboratoorium

Brookhaveni Riiklik Laboratoorium (inglise keeles Brookhaven National Laboratory, BNL) on USA energeetikaministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik labor, mis asub Uptonis New Yorgi osariigis Long Islandil.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Brookhaveni Riiklik Laboratoorium · Näe rohkem »

California

California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Avaveeline märgala ja California · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Eesti · Näe rohkem »

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Elupaik · Näe rohkem »

Energiabilanss

Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Energiabilanss · Näe rohkem »

Filtreerimine

Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Filtreerimine · Näe rohkem »

Flokulatsioon

Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine, helvestus) on sadestuvate osakeste koondumine flokulantide ehk helvestusainete toimel nõrgalt seotud struktuuri.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Flokulatsioon · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Fosfor · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Hapnik · Näe rohkem »

Harilik pilliroog

Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »

Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »

Heitvesi

Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Heitvesi · Näe rohkem »

Heljum

Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Heljum · Näe rohkem »

Hundinui

Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Hundinui · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Ilm · Näe rohkem »

Infiltratsioon

Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Infiltratsioon · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Jää · Näe rohkem »

Järvkaisel

Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Järvkaisel · Näe rohkem »

Juurduv kõrkjas

Juurduv kõrkjas Juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Juurduv kõrkjas · Näe rohkem »

Kaitseala

Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).

Uus!!: Avaveeline märgala ja Kaitseala · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Kliima · Näe rohkem »

Kolloid

Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Kolloid · Näe rohkem »

Kuvasuhe

Kuvasuhe näitab kujutise laiuse ja kõrguse vahelist matemaatilist suhet ehk kujutise laiuse suhet kõrgusesse.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Kuvasuhe · Näe rohkem »

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Laialehine hundinui · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Lämmastik · Näe rohkem »

Ligniin

Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Ligniin · Näe rohkem »

Luga

Luga (Juncus) on loaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Luga · Näe rohkem »

Makrofüüdid

Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Makrofüüdid · Näe rohkem »

Märgala

Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Märgala · Näe rohkem »

Natura 2000

Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Natura 2000 · Näe rohkem »

Nõlv

Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Nõlv · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Norra · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Olmereovesi

Olmereovesi ehk majapidamisreovesi on köökides, pesumajades, pesuruumides, WCdes, vannitubades vms paikades tekkiv reovesi.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Olmereovesi · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Patogeen · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Pindala · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Avaveeline märgala ja Poola · Näe rohkem »

Prügilanõrgvesi

Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Prügilanõrgvesi · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Reostuskoormus

Reostuskoormus ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Reostuskoormus · Näe rohkem »

Rohumaa

Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Rohumaa · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Avaveeline märgala ja Rootsi · Näe rohkem »

Saasteaine

Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Saasteaine · Näe rohkem »

Sademevesi

Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Sademevesi · Näe rohkem »

Sadenemine

Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Sadenemine · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Savi · Näe rohkem »

Sääselised

Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Sääselised · Näe rohkem »

Segakultuur

Segakultuur Segakultuur ehk polükultuur (inglise polyculture) on mitme kultuurtaimeliigi kooskasvatamine samal maatükil, jäljendades nii looduslike ökosüsteemide mitmekesisust.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Segakultuur · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Sete · Näe rohkem »

Settimine

Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Settimine · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Taani · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Taimestik · Näe rohkem »

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut (lühend ÖMI; ingliskeelne ametlik nimetus Institute of Ecology and Earth Sciences) on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut · Näe rohkem »

Tehismärgala

Kolm märgalatüüpi: a) avaveeline tehismärgala, b) maa-alune horisontaalvooluga tehismärgala, c) maa-alune vertikaalvooluga tehismärgala Tehismärgalaks nimetatakse kunstlikku märgala, sood või mülgast, mis on loodud kas täiesti uueks või taastatud elukeskkonnaks kohalikele liikidele või võõrliikidele, inimtekkelise reovee, sadevee või reoveepuhasti jäätmete töötlemiseks (nimetatakse ka märgalapuhastiks), maaparanduseks pärast kaevandamist või mõne teise ökoloogilise häiringu kõrvaldamiseks.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tehismärgala · Näe rohkem »

Tehismärgalapuhasti

Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »

Tiik

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tiik · Näe rohkem »

Topograafia

Topograafilise kaardi näide Topograafia on teadusharu, mis tegeleb maapinna mõõdistamisega ja mõõtmistulemuste põhjal geograafiliste objektide (situatsiooniobjektide) kujutamisega topograafilistel kaartidel.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Topograafia · Näe rohkem »

Transpiratsioon

Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Transpiratsioon · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Tuul · Näe rohkem »

Vari

Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Vari · Näe rohkem »

Vääriselupaik

Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP; inglise key(stone) biotope, (key)stone habitat) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Vääriselupaik · Näe rohkem »

Veetaimed

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Veetaimed · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Avaveeline märgala ja Veetase · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Vetikad · Näe rohkem »

Vooluhulk

Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.

Uus!!: Avaveeline märgala ja Vooluhulk · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »