Sisukord
78 suhted: Amoco, Arizona, Aurustumine, Balaton, Belgia, Bentoniit, Biokile, Biomass, Biotsönoos, Brookhaveni Riiklik Laboratoorium, California, Eesti, Elupaik, Energiabilanss, Filtreerimine, Flokulatsioon, Fosfor, Hapnik, Harilik pilliroog, Hüdrogeoloogia, Heitvesi, Heljum, Hundinui, Ilm, Infiltratsioon, Jää, Järvkaisel, Juurduv kõrkjas, Kaitseala, Kiirgus, Kliima, Kolloid, Kuvasuhe, Laialehine hundinui, Lämmastik, Ligniin, Luga, Makrofüüdid, Märgala, Natura 2000, Nõlv, Norra, Oksüdatsioon, Olmereovesi, Patogeen, Põhja-Ameerika, Põhjavesi, Pindala, Poola, Prügilanõrgvesi, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
Amoco
Amoco Corporation oli rahvusvaheline nafta- ja keemiaettevõte.
Vaata Avaveeline märgala ja Amoco
Arizona
Suur kanjon Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas.
Vaata Avaveeline märgala ja Arizona
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Vaata Avaveeline märgala ja Aurustumine
Balaton
Balaton on järv Ungaris, Bakony'i mägede lõunajalamil.
Vaata Avaveeline märgala ja Balaton
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Avaveeline märgala ja Belgia
Bentoniit
Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim.
Vaata Avaveeline märgala ja Bentoniit
Biokile
Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.
Vaata Avaveeline märgala ja Biokile
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Vaata Avaveeline märgala ja Biomass
Biotsönoos
Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Vaata Avaveeline märgala ja Biotsönoos
Brookhaveni Riiklik Laboratoorium
Brookhaveni Riiklik Laboratoorium (inglise keeles Brookhaven National Laboratory, BNL) on USA energeetikaministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik labor, mis asub Uptonis New Yorgi osariigis Long Islandil.
Vaata Avaveeline märgala ja Brookhaveni Riiklik Laboratoorium
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Avaveeline märgala ja California
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Avaveeline märgala ja Eesti
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Avaveeline märgala ja Elupaik
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Vaata Avaveeline märgala ja Energiabilanss
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Vaata Avaveeline märgala ja Filtreerimine
Flokulatsioon
Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine, helvestus) on sadestuvate osakeste koondumine flokulantide ehk helvestusainete toimel nõrgalt seotud struktuuri.
Vaata Avaveeline märgala ja Flokulatsioon
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Avaveeline märgala ja Fosfor
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Avaveeline märgala ja Hapnik
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Avaveeline märgala ja Harilik pilliroog
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Avaveeline märgala ja Hüdrogeoloogia
Heitvesi
Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.
Vaata Avaveeline märgala ja Heitvesi
Heljum
Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.
Vaata Avaveeline märgala ja Heljum
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Vaata Avaveeline märgala ja Hundinui
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Vaata Avaveeline märgala ja Ilm
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Vaata Avaveeline märgala ja Infiltratsioon
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Avaveeline märgala ja Jää
Järvkaisel
Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.
Vaata Avaveeline märgala ja Järvkaisel
Juurduv kõrkjas
Juurduv kõrkjas Juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Avaveeline märgala ja Juurduv kõrkjas
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Vaata Avaveeline märgala ja Kaitseala
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Avaveeline märgala ja Kiirgus
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Avaveeline märgala ja Kliima
Kolloid
Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.
Vaata Avaveeline märgala ja Kolloid
Kuvasuhe
Kuvasuhe näitab kujutise laiuse ja kõrguse vahelist matemaatilist suhet ehk kujutise laiuse suhet kõrgusesse.
Vaata Avaveeline märgala ja Kuvasuhe
Laialehine hundinui
Laialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Avaveeline märgala ja Laialehine hundinui
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Avaveeline märgala ja Lämmastik
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Vaata Avaveeline märgala ja Ligniin
Luga
Luga (Juncus) on loaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki.
Vaata Avaveeline märgala ja Luga
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Vaata Avaveeline märgala ja Makrofüüdid
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Vaata Avaveeline märgala ja Märgala
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Vaata Avaveeline märgala ja Natura 2000
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Vaata Avaveeline märgala ja Nõlv
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Avaveeline märgala ja Norra
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Avaveeline märgala ja Oksüdatsioon
Olmereovesi
Olmereovesi ehk majapidamisreovesi on köökides, pesumajades, pesuruumides, WCdes, vannitubades vms paikades tekkiv reovesi.
Vaata Avaveeline märgala ja Olmereovesi
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Avaveeline märgala ja Patogeen
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Avaveeline märgala ja Põhja-Ameerika
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Avaveeline märgala ja Põhjavesi
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Avaveeline märgala ja Pindala
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Avaveeline märgala ja Poola
Prügilanõrgvesi
Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
Vaata Avaveeline märgala ja Prügilanõrgvesi
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Avaveeline märgala ja Reduktsioon (keemia)
Reostuskoormus
Reostuskoormus ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk.
Vaata Avaveeline märgala ja Reostuskoormus
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Vaata Avaveeline märgala ja Rohumaa
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Avaveeline märgala ja Rootsi
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Vaata Avaveeline märgala ja Saasteaine
Sademevesi
Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.
Vaata Avaveeline märgala ja Sademevesi
Sadenemine
Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.
Vaata Avaveeline märgala ja Sadenemine
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Avaveeline märgala ja Savi
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Vaata Avaveeline märgala ja Sääselised
Segakultuur
Segakultuur Segakultuur ehk polükultuur (inglise polyculture) on mitme kultuurtaimeliigi kooskasvatamine samal maatükil, jäljendades nii looduslike ökosüsteemide mitmekesisust.
Vaata Avaveeline märgala ja Segakultuur
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Avaveeline märgala ja Sete
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Vaata Avaveeline märgala ja Settimine
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Avaveeline märgala ja Taani
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Avaveeline märgala ja Taimestik
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Avaveeline märgala ja Tamm (ehitis)
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut (lühend ÖMI; ingliskeelne ametlik nimetus Institute of Ecology and Earth Sciences) on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.
Vaata Avaveeline märgala ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Tehismärgala
Kolm märgalatüüpi: a) avaveeline tehismärgala, b) maa-alune horisontaalvooluga tehismärgala, c) maa-alune vertikaalvooluga tehismärgala Tehismärgalaks nimetatakse kunstlikku märgala, sood või mülgast, mis on loodud kas täiesti uueks või taastatud elukeskkonnaks kohalikele liikidele või võõrliikidele, inimtekkelise reovee, sadevee või reoveepuhasti jäätmete töötlemiseks (nimetatakse ka märgalapuhastiks), maaparanduseks pärast kaevandamist või mõne teise ökoloogilise häiringu kõrvaldamiseks.
Vaata Avaveeline märgala ja Tehismärgala
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Vaata Avaveeline märgala ja Tehismärgalapuhasti
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Avaveeline märgala ja Tiik
Topograafia
Topograafilise kaardi näide Topograafia on teadusharu, mis tegeleb maapinna mõõdistamisega ja mõõtmistulemuste põhjal geograafiliste objektide (situatsiooniobjektide) kujutamisega topograafilistel kaartidel.
Vaata Avaveeline märgala ja Topograafia
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Vaata Avaveeline märgala ja Transpiratsioon
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Avaveeline märgala ja Tuul
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Vaata Avaveeline märgala ja Vari
Vääriselupaik
Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP; inglise key(stone) biotope, (key)stone habitat) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks.
Vaata Avaveeline märgala ja Vääriselupaik
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Vaata Avaveeline märgala ja Veetaimed
Veetase
Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).
Vaata Avaveeline märgala ja Veetase
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Avaveeline märgala ja Vetikad
Vooluhulk
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Vaata Avaveeline märgala ja Vooluhulk