Sisukord
102 suhted: Ahvenamaa maakond, Aku, Arhitekt, Asbest, Atsetüleen, Aurik, Bengtskäri lahing, Elavhõbe, Elektrigeneraator, Esimene maailmasõda, Geograafilised koordinaadid, Graniit, Hanko, Hanko poolsaar, Jäämurdja, Jätkusõda, Juugend, Kana, Kanalisatsioon, Kari, Kütus, Kimitoöni vald, Kivi, Kuiv seadus, Lammas, Lehm, Magdeburg (laev 1911), Meremiin, Metallid, Nõukogude Liit, Pariis, Põhjamaad, Petrooleum, Piim, Piimapulber, Porkkala, Postipunkt, Prisma, Purjelaev, Puusepp, Rahvusromantism, Ristleja, Rootsi keel, Saaristomeri, Saksa keisririik, Sarikas, Siga, Soome, Soome keel, Soome laht, ... Laienda indeks (52 rohkem) »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Ahvenamaa maakond
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Aku
Arhitekt
Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Arhitekt
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Asbest
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Atsetüleen
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Aurik
Bengtskäri lahing
Bengtskäri lahing oli Nõukogude vägede ebaõnnestunud dessant Soome Bengtskäri saarele 26. juulil 1941 Jätkusõja käigus.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Bengtskäri lahing
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Elavhõbe
Elektrigeneraator
Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Elektrigeneraator
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Esimene maailmasõda
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Geograafilised koordinaadid
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Graniit
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Hanko
Hanko poolsaar
Hanko poolsaar Kirdest pildistatud aerofoto poolsaare tipust Hanko poolsaar (soome keeles Hankoniemi; rootsi keeles Hangö udd) on Uusimaal edelasuunas Läänemerre ulatuv maismaariba, kus asub Soome mandriosa lõunapoolseim punkt Tulliniemi.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Hanko poolsaar
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Jäämurdja
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Jätkusõda
Juugend
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Juugend
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kana
Kanalisatsioon
Fragment Pariisi kanalisatsioonist Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kanalisatsioon
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kari
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kütus
Kimitoöni vald
Kemiönsaari (soome) ehk Kimitoön (rootsi) on vald Soomes Päris-Soome maakonnas.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kimitoöni vald
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kivi
Kuiv seadus
Kuiv seadus on alkohoolsete jookide tarbimist, müüki ning tootmist täielikult või osaliselt keelustav seadus.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Kuiv seadus
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Lammas
Lehm
Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm Eesti Maaülikooli laudas. Lehm on vähemalt korra poeginud emane koduveis.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Lehm
Magdeburg (laev 1911)
SMS Magdeburg oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Magdeburg (laev 1911)
Meremiin
Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Meremiin
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Metallid
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Nõukogude Liit
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Pariis
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Põhjamaad
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Petrooleum
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Piim
Piimapulber
Piimapulber Piimapulber ehk kuivatatud piim on piimatoode, mis on saadud piima aurutamisel kuivamiseni.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Piimapulber
Porkkala
* Porkkala on kaljuneem Soomes.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Porkkala
Postipunkt
Postipunkt on postiettevõtte koostööpartneri hallatav postiasutus, mis osutab postiteenuseid postiettevõtte nimel.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Postipunkt
Prisma
Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Prisma
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Purjelaev
Puusepp
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Puusepp
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Rahvusromantism
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Ristleja
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Rootsi keel
Saaristomeri
Saaristomeri Saaristomeri on skääriderohke mereala Läänemeres, mis asub Edela-Soome ja Ahvenamaa vahel.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Saaristomeri
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Saksa keisririik
Sarikas
Sarikas ja penn Sarikad Sarikad on katuse kandekonstruktsiooni detailid, mis moodustavad viilu või viilud ja kannavad katusekatet.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Sarikas
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Siga
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Soome keel
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Soome laht
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Soome mark
Soome president
Soome Vabariigi president (soome keeles Suomen tasavallan presidentti) on Soome kodanike valitud riigipea, kes koos riiginõukoguga (valtioneuvosto) juhib riigi välispoliitikat ja on kaitsejõudude ülemjuhataja (Puolustusvoimien ylipäällikkö).
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Soome president
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Stockholm
Streik
Õpetajate streik Tartus 2012. aastal Streik on töötajate korraldatud tööseisak.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Streik
Suur põgenemine
Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Suur põgenemine
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Talvesõda
Tarja Halonen
Tarja Halonen (2003) Tarja Halonen 2021. aasta Arvamusfestivalil Tarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Tarja Halonen
Telefon
Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog Telefon ehk telefoniaparaat (van kõnetraat) on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Telefon
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Tellis
Toll (asutus)
Toll on riigiamet, mille tavapärasteks ülesanneteks on riiki sisse veetavatelt kaupadelt riigimaksude kogumine, tollijärelevalve tegemine nii piiril kui sisemaal (reisijate ja kaupade kontroll, rikkumiste menetlemine) ja väliskaubanduseks vajalike tegevuslubade väljastamine.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Toll (asutus)
Tulelaev
Tulelaev (ka: ujuvmajakas) on valgus- ja helisignalisatsiooniseadmega ankurdatud laev, mis tähistab veekogus ohtlikku kohta (nt madalat) või näitab laevatee käänukohta.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Tulelaev
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Tuletorn
Turu Ülikool
Turu Ülikool (soome keeles Turun yliopisto) on Turus asuv ülikool.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Turu Ülikool
Turu saarestik
Turu saarestiku kaart Turu saarestik on rohkem kui 20 000 saarest koosnev maailma saarterohkeim saarestik.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Turu saarestik
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Tuuleenergia
Utö
thumb Utö tuletorn Utö on Soomele kuuluv saar Läänemeres.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Utö
Valgustugevus
Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on füüsikaline suurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Valgustugevus
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Vatt
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja Venemaa
1. august
1.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1. august
11. august
11.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 11. august
14. juuni
14.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 14. juuni
15. detsember
15.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 15. detsember
1880
1880.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1880
1895
1895.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1895
1897
1897.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1897
1899
1899.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1899
19. detsember
19.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 19. detsember
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 19. sajand
1903
1903.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1903
1905
1905.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1905
1906
1906.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1906
1907
1907.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1907
1914
1914.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1914
1915
1915.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1915
1919
1919.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1919
1923
1923.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1923
1932
1932.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1932
1939
1939.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1939
1941
1941.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1941
1968
1968.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1968
1983
1983.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1983
1985
1985.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1985
1992
1992.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1992
1995
1995.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 1995
2. jaanuar
2.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 2. jaanuar
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 2000
2006
2006.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 2006
2009
2009.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 2009
2011
2011.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 2011
25. juuni
25.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 25. juuni
30. november
30.
Vaata Bengtskäri tuletorn ja 30. november
Tuntud ka kui Bengtskäri majakas.