Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Etnograafia, Etnoloogia, Filoloogia, Gestapo, Inimese Muuseum, Isamaasõja orden, Jaapani keel, Jastrebino, Keeleteadus, Keemia, Natsionaalsotsialism, Norra, Oktoobrirevolutsioon, Pariis, Peterburi, Prantsuse keel, Prantsuse vastupanuliikumine, Prantsusmaa, Rassism, Saksa keel, Saksamaa, Soome, Sorbonne'i Ülikool, Suresnes, Taani, Tartu, Tartu Ülikool, Teine maailmasõda, Vene keel, Venemaa Keisririik, 1908, 1919, 1926, 1927, 1930, 1933, 1934, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940, 1942, 23. veebruar, 8. juuli.
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Boris Vilde ja Etnograafia · Näe rohkem »
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Uus!!: Boris Vilde ja Etnoloogia · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Boris Vilde ja Filoloogia · Näe rohkem »
Gestapo
Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934) Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942) Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.
Uus!!: Boris Vilde ja Gestapo · Näe rohkem »
Inimese Muuseum
Inimese Muuseum (prantsuse keeles Musée de l'Homme) on Prantsusmaal Pariisis Chaillot' palees asuv muuseum, mille näitused ja kogud käsitlevad inimesega seotut (antropoloogiline, ajalooline ja kultuuriline mitmekesisus).
Uus!!: Boris Vilde ja Inimese Muuseum · Näe rohkem »
Isamaasõja orden
Isamaasõja ordeni 1. järk Isamaasõja ordeni 1. järgu lindilõige Isamaasõja ordeni 2. järk Isamaasõja ordeni 2. järgu lindilõige Isamaasõja orden (vene keeles Орден Отечественной войны) oli Nõukogude Liidu autasu, millega autasustati Nõukogude armee sõdureid ja partisane kangelaslike tegude eest Suures Isamaasõjas.
Uus!!: Boris Vilde ja Isamaasõja orden · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Boris Vilde ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Jastrebino
Jastrebino (vn Ястребино) on küla Leningradi oblastis, Volossovo rajoonis, Besseda külaasunduses.
Uus!!: Boris Vilde ja Jastrebino · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Boris Vilde ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Boris Vilde ja Keemia · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Uus!!: Boris Vilde ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Boris Vilde ja Norra · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Boris Vilde ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Boris Vilde ja Pariis · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Boris Vilde ja Peterburi · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Boris Vilde ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsuse vastupanuliikumine
Philippe Auboyneau ettepanekul valis juulis 1940 kindral de Gaulle Lorraine'i risti Prantsuse vastupanuliikumise sümboliks Prantsuse vastupanuliikumine (prantsuse keeles résistance intérieure française), ka lihtsalt Résistance, oli vastupanuliikumine okupeeritud Prantsusmaal (1940–1944).
Uus!!: Boris Vilde ja Prantsuse vastupanuliikumine · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Boris Vilde ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rassism
Rassism on mõtteviis või ideoloogia, mille järgi erinevused inimeste iseloomus ja võimetes on otseses sõltuvuses nende rassist.
Uus!!: Boris Vilde ja Rassism · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Boris Vilde ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Boris Vilde ja Saksamaa · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Boris Vilde ja Soome · Näe rohkem »
Sorbonne'i Ülikool
Sorbonne'i Ülikool (prantsuse keeles Sorbonne Université) on ülikool Pariisis.
Uus!!: Boris Vilde ja Sorbonne'i Ülikool · Näe rohkem »
Suresnes
Suresnes on omavalitsusega linn Prantsusmaal Île-de-France'i piirkonnas Hauts-de-Seine'i departemangus Nanterre'i ringkonnas, Suresnes'i kantoni ainus omavalitsus, Pariisi eeslinn.
Uus!!: Boris Vilde ja Suresnes · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Boris Vilde ja Taani · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Boris Vilde ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Boris Vilde ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Boris Vilde ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Boris Vilde ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Boris Vilde ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Boris Vilde ja 1908 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Boris Vilde ja 1919 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Boris Vilde ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Boris Vilde ja 1927 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Boris Vilde ja 1930 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Boris Vilde ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Boris Vilde ja 1934 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Boris Vilde ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Boris Vilde ja 1937 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Boris Vilde ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Boris Vilde ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Boris Vilde ja 1940 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Boris Vilde ja 1942 · Näe rohkem »
23. veebruar
23.
Uus!!: Boris Vilde ja 23. veebruar · Näe rohkem »
8. juuli
8.
Uus!!: Boris Vilde ja 8. juuli · Näe rohkem »
