Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Asekuningas, Õigeusu kirik, Balkani poolsaar, Basileios II, Bütsants, Bosnia, Bosnialased, Dalmaatsia, Duklja, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Feodalism, Frangid, Gregorius VII, Herakleios I, Hertsegoviina, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Invasioon, Justinianus I, Katoliku kirik, Manuel I Komnenos, Osmanite riik, Osmanite sõjad Euroopas, Püha Sava hertsogkond, Personaalunioon, Pime keskaeg, Poola, Sandžak, Sarajevo, Slaavlased, Ungari kuningriik, Veneetsia vabariik, Visoko.
Asekuningas
Asekuningas on ertshertsogist kõrgem, aga kuningast madalam aadlitiitel.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Asekuningas · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Basileios II · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Bütsants · Näe rohkem »
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Bosnia · Näe rohkem »
Bosnialased
Bosnialaste diasporaa Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Bosnialased · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Duklja · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Feodalism · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Frangid · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Herakleios I · Näe rohkem »
Hertsegoviina
Hertsegoviina ligikaudne territoorium Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Hercegovina, kirillitsas Херцеговина) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina lõunapoolne osa, põhjapoolset suuremat osa kutsutakse Bosniaks.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Invasioon · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Justinianus I · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Manuel I Komnenos · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Osmanite sõjad Euroopas
Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Osmanite sõjad Euroopas · Näe rohkem »
Püha Sava hertsogkond
Püha Sava hertsogkond (ladina keeles Ducatus Sancti Sabae, serbia-horvaadi keeles Hercegovina Svetog Save) oli hiliskeskaegne lõunaslaavi riik, mis eksisteeris ajal, mil Osmanite riik Balkani poolsaare alasid vallutas.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Püha Sava hertsogkond · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pime keskaeg
Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles (Dark Ages) kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Pime keskaeg · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Poola · Näe rohkem »
Sandžak
url-olek.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Sandžak · Näe rohkem »
Sarajevo
Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Sarajevo · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Slaavlased · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Visoko
Visoko on linn Bosnia ja Hertsegoviina keskosas, Zenica-Doboj kantonis.
Uus!!: Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal ja Visoko · Näe rohkem »
