Kiiremini kui brauser!
146 suhted: Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi, Alam-Saksi ringkond, Arp Schnitger, Artlenburgi konventsioon, Asekuningas, Austria ertshertsogkond, Austria-Türgi sõda (1663–1664), Ülem-Saksi ringkond, Baseli rahu, Bouches-du-Weser, Brandenburg-Preisimaa, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Brömsebro rahu, Bremen, Bremeni liidumaa, Bremeni peapiiskopkond, Bremerhaven, Bremervörde, Carl Gustaf Wrangel, Christian IV, Cuxhaven, Cuxhaveni kreis, Dominium maris baltici, Elbe, Erik Dahlberg, Esimese koalitsiooni sõda, Ferdinand II, Ferdinand III, Frederik III, Frederik IV, Friedrich Suur, Göteborg, George I, George II, George III, George IV, Gregorius XIII, Gregoriuse kalender, Gustaf Evertsson Horn, Gustav II Adolf, Habsburgid, Haldeni vald, Hamburg, Hannover, Hannoveri dünastia, Hannoveri kuningriik, Henrik Horn, ..., Henrik Horn (1618–1693), Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hollandi Vabariik, Holsteini hertsogkond, Homeros, Ilmalikustamine, Inglismaa kuningriik, James VI ja I, Jena ja Auerstedti lahing, Karl VI, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Keisririigi ringkonnad, Kensingtoni palee, Koadjuutor, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kolmekümneaastane sõda, Konsistoorium, Kristiina, Kuurvürst, Land Hadeln, Lääne-India, Lübecki piiskopkond, Lüneburgi vürstkond, Leipzig, Leopold I, London, Luterlus, Lutteri lahing, Madalmaad, Main, Münsteri piiskopkond, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nyköpingi loss, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi krahvkond, Osnabrück, Osterholzi kreis, Otterndorf, Püha Tool, Põhja-Saksamaa, Põhjameri, Põhjasõda, Peetrus, Personaalunioon, Pfalz, Pfalz-Zweibrücken, Piiskop, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Preisi kuningriik, Reaalunioon, Reidilahing, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigitaaler, Rooma, Rootsi, Rootsi Pommeri, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rotenburg (Wümme), Rotenburgi kreis, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksi-Lauenburg, Seisus, Seitsmeaastane sõda, Stade, Stade kreis, Stockholm, Stockholmi kuningaloss, Superintendent, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Taani-Norra, Taani-Rootsi sõda (1657–1658), Teise koalitsiooni sõda, Toomkapiitel, Ulrika Eleonora, Vaba riigilinn, Vasad, Vastureformatsioon, Vürstlik piiskop, Venemaa Keisririik, Verden (riik), Verdeni kreis, Vestfaali kuningriik, Vestfaali rahu, Vincent Lübeck, Weser, Wildeshausen, Windsori loss, Wismar, Wittelsbachi dünastia, Zeven. Laienda indeks (96 rohkem) »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Uus!!: Bremen-Verden ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Bremen-Verden ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Bremen-Verden ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Arp Schnitger
Arp Schnitger (ristitud 9. juulil 1648 Golzwardenis (tänapäeva Brakes); maetud 28. juulil 1719 Hasselwerderis (tänapäeva Hamburgis Neuenfeldes)) oli saksa oreliehitaja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Arp Schnitger · Näe rohkem »
Artlenburgi konventsioon
Artlenburgi konventsioon või Elbe konventsioon (Elbkonvention) oli Hannoveri kuurvürstkonna Napoleon I armeele alistumist märkiv dokument, mille allkirjastas 5.
Uus!!: Bremen-Verden ja Artlenburgi konventsioon · Näe rohkem »
Asekuningas
Asekuningas on ertshertsogist kõrgem, aga kuningast madalam aadlitiitel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Asekuningas · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Bremen-Verden ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Austria-Türgi sõda (1663–1664)
Austria-Türgi sõda (1663–1664) või Neljas Austria-Türgi sõda oli lühike sõda Habsburgide monarhia ja Osmanite riigi vahel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Austria-Türgi sõda (1663–1664) · Näe rohkem »
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Uus!!: Bremen-Verden ja Ülem-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Baseli rahu
1795.
Uus!!: Bremen-Verden ja Baseli rahu · Näe rohkem »
Bouches-du-Weser
Bouches-du-Weser ('Weseri jõesuu'; saksa: Wesermündungen, alamsaksa: Wersermünnen) oli Prantsuse esimese keisririigi departemang tänapäeva Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Bouches-du-Weser · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Bremen-Verden ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Bremen-Verden ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Uus!!: Bremen-Verden ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Uus!!: Bremen-Verden ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: Bremen-Verden ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Uus!!: Bremen-Verden ja Bremen · Näe rohkem »
Bremeni liidumaa
Bremeni liidumaa on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.
Uus!!: Bremen-Verden ja Bremeni liidumaa · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Bremen-Verden ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Bremerhaven
Vaade Bremerhavenile Bremerhaven on kreisivaba linn Loode-Saksamaal Põhjamere ääres Geeste jõe suudmes.
Uus!!: Bremen-Verden ja Bremerhaven · Näe rohkem »
Bremervörde
Turuplats Bremervörde on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Uus!!: Bremen-Verden ja Bremervörde · Näe rohkem »
Carl Gustaf Wrangel
'''Carl Gustaf Wrangel''', Matthäus Meriani maal, 1662 '''Carl Gustaf Wrangel''', David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652 Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Bremen-Verden ja Carl Gustaf Wrangel · Näe rohkem »
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Uus!!: Bremen-Verden ja Christian IV · Näe rohkem »
Cuxhaven
Kugelbake, Cuxhaveni sümbol Cuxhaven on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Cuxhaveni kreisi keskus.
Uus!!: Bremen-Verden ja Cuxhaven · Näe rohkem »
Cuxhaveni kreis
Cuxhaven on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Cuxhaveni kreis · Näe rohkem »
Dominium maris baltici
Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Dominium maris baltici · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Elbe · Näe rohkem »
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Bremen-Verden ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »
Esimese koalitsiooni sõda
Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.
Uus!!: Bremen-Verden ja Esimese koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Uus!!: Bremen-Verden ja Ferdinand II · Näe rohkem »
Ferdinand III
Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.
Uus!!: Bremen-Verden ja Ferdinand III · Näe rohkem »
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Uus!!: Bremen-Verden ja Frederik III · Näe rohkem »
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Uus!!: Bremen-Verden ja Frederik IV · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Bremen-Verden ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Uus!!: Bremen-Verden ja Göteborg · Näe rohkem »
George I
pisi George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).
Uus!!: Bremen-Verden ja George I · Näe rohkem »
George II
George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.
Uus!!: Bremen-Verden ja George II · Näe rohkem »
George III
George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820.
Uus!!: Bremen-Verden ja George III · Näe rohkem »
George IV
George IV (12. august 1762 – 26. juuni 1830) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ning Hannoveri kuningas (Georg IV) aastatel 1820–1830.
Uus!!: Bremen-Verden ja George IV · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Bremen-Verden ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Bremen-Verden ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Gustaf Evertsson Horn
Vabahärra Gustaf Evertsson Horn af Marienborg (1614 Autise mõis, Lemu, Soome – 27. veebruar 1666 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riiginõunik.
Uus!!: Bremen-Verden ja Gustaf Evertsson Horn · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Bremen-Verden ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Bremen-Verden ja Habsburgid · Näe rohkem »
Haldeni vald
Haldeni vald on vald Norras Vikeni maakonnas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Haldeni vald · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hannover · Näe rohkem »
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Henrik Horn
Henrik Horni nime kannab mitu rootsi riigitegelast.
Uus!!: Bremen-Verden ja Henrik Horn · Näe rohkem »
Henrik Horn (1618–1693)
Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.
Uus!!: Bremen-Verden ja Henrik Horn (1618–1693) · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Bremen-Verden ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Homeros · Näe rohkem »
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Uus!!: Bremen-Verden ja Ilmalikustamine · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Bremen-Verden ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
James VI ja I
James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.
Uus!!: Bremen-Verden ja James VI ja I · Näe rohkem »
Jena ja Auerstedti lahing
Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.
Uus!!: Bremen-Verden ja Jena ja Auerstedti lahing · Näe rohkem »
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Uus!!: Bremen-Verden ja Karl VI · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Bremen-Verden ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Bremen-Verden ja Karl XI · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Bremen-Verden ja Karl XII · Näe rohkem »
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Uus!!: Bremen-Verden ja Keisririigi ringkonnad · Näe rohkem »
Kensingtoni palee
Lossi lõunafassaad Kensingtoni palee on Londonis Kensingtoni ja Chelsea linnaosas Kensingtoni aedades asuv loss, kus alates 17.
Uus!!: Bremen-Verden ja Kensingtoni palee · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Uus!!: Bremen-Verden ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Bremen-Verden ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Bremen-Verden ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Bremen-Verden ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Land Hadeln
thumb thumb tamm Glameyer Stackis, Otterndorfis purunes Land Hadeln on ajalooline maastik ja endine haldusringkond Põhja-Saksamaal keskusega Otterndorfis Elbe alamjooksul, Elbe-Weseri kolmnurgas Elbe ja Weseri estuaaride vahel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Land Hadeln · Näe rohkem »
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Lääne-India · Näe rohkem »
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Uus!!: Bremen-Verden ja Lübecki piiskopkond · Näe rohkem »
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Uus!!: Bremen-Verden ja Lüneburgi vürstkond · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Leipzig · Näe rohkem »
Leopold I
thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.
Uus!!: Bremen-Verden ja Leopold I · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Bremen-Verden ja London · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Bremen-Verden ja Luterlus · Näe rohkem »
Lutteri lahing
Lutteri lahing (Lutter am Barenberge) leidis aset Kolmekümneaastase sõja ajal 27.
Uus!!: Bremen-Verden ja Lutteri lahing · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Bremen-Verden ja Madalmaad · Näe rohkem »
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Main · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Bremen-Verden ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Bremen-Verden ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nyköpingi loss
thumb Nyköpingi loss (rootsi Nyköpingshus) on Birger Jarli ajal rajatud linnus Rootsis Nyköpingis, mis hiljem ehitati ümber renessansslossiks.
Uus!!: Bremen-Verden ja Nyköpingi loss · Näe rohkem »
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Uus!!: Bremen-Verden ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Uus!!: Bremen-Verden ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Osnabrück · Näe rohkem »
Osterholzi kreis
Osterholz on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Osterholzi kreis · Näe rohkem »
Otterndorf
Otterndorf on linn Põhjamere rannikul Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.
Uus!!: Bremen-Verden ja Otterndorf · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Bremen-Verden ja Püha Tool · Näe rohkem »
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Bremen-Verden ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Bremen-Verden ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Uus!!: Bremen-Verden ja Peetrus · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Bremen-Verden ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pfalz
Pfalz võib olla.
Uus!!: Bremen-Verden ja Pfalz · Näe rohkem »
Pfalz-Zweibrücken
Pfalz-Zweibrücken või Zweibrückeni pfaltskrahvkond on endine Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Uus!!: Bremen-Verden ja Pfalz-Zweibrücken · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Piiskop · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Bremen-Verden ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Bremen-Verden ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Bremen-Verden ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Reaalunioon
Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.
Uus!!: Bremen-Verden ja Reaalunioon · Näe rohkem »
Reidilahing
Nicholas Pocock. Reidilahing 2. aprillil 1801. Õli lõuendil. 19. sajandi algus. Esiplaanil vasakul all on Briti pommitajad. Paremal on lahinguks joondunud Briti ja Taani laevad. Tagaplaanil on Kopenhaagen Reidilahing (taani keeles laget på Reden) ehk Kopenhaageni merelahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing ehk Kopenhaageni lahing oli merelahing 2. aprillil 1801 Kopenhaageni reidil Kopenhaageni all merel Suurbritannia laevastiku (komandör admiral Sir Hyde Parker) ja ankrus seisnud Taani laevastiku (komandör Olfert Fischer) vahel.
Uus!!: Bremen-Verden ja Reidilahing · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Bremen-Verden ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Bremen-Verden ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Bremen-Verden ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Bremen-Verden ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Bremen-Verden ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: Bremen-Verden ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Rotenburg (Wümme)
Rotenburg an der Wümme (ka Rotenburg (Wümme); Rotenburg in Hannover) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Uus!!: Bremen-Verden ja Rotenburg (Wümme) · Näe rohkem »
Rotenburgi kreis
Rotenburg on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Rotenburgi kreis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Bremen-Verden ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Bremen-Verden ja Seisus · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Bremen-Verden ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Stade
Vaade ajaloolisele Stade sadamale Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.
Uus!!: Bremen-Verden ja Stade · Näe rohkem »
Stade kreis
Stade on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Stade kreis · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Bremen-Verden ja Stockholm · Näe rohkem »
Stockholmi kuningaloss
Stockholmi kuningaloss tagantvaates Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitu muuseumi.
Uus!!: Bremen-Verden ja Stockholmi kuningaloss · Näe rohkem »
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Uus!!: Bremen-Verden ja Superintendent · Näe rohkem »
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Uus!!: Bremen-Verden ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Bremen-Verden ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
1657.–1658.
Uus!!: Bremen-Verden ja Taani-Rootsi sõda (1657–1658) · Näe rohkem »
Teise koalitsiooni sõda
Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799 Teise koalitsiooni sõda (1798–1802) oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli.
Uus!!: Bremen-Verden ja Teise koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Uus!!: Bremen-Verden ja Toomkapiitel · Näe rohkem »
Ulrika Eleonora
thumb Ulrika Eleonora Noorem (23. jaanuar 1688 – 24. november 1741) oli Karl XII õde, kes sai troonile pärast Karli hukkumist 1718.
Uus!!: Bremen-Verden ja Ulrika Eleonora · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vasad · Näe rohkem »
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Bremen-Verden ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Bremen-Verden ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Verdeni kreis
Verden on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Verdeni kreis · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Vincent Lübeck
Vincent Lübeck (1654–1740) Vincent Lübeck (september 1654 Padingbüttel – 9. veebruar 1740 Hamburg) oli saksa organist, helilooja ja pedagoog.
Uus!!: Bremen-Verden ja Vincent Lübeck · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Weser · Näe rohkem »
Wildeshausen
Wildeshausen (alamsaksa Wilshusen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Oldenburgi kreisi keskus.
Uus!!: Bremen-Verden ja Wildeshausen · Näe rohkem »
Windsori loss
Windsori loss (inglise keeles Windsor Castle) on loss Suurbritannias Berkshire'i krahvkonnas Windsori linnas Thamesi jõe kaldal, Londoni südalinnast umbes 40 km kaugusel läänes.
Uus!!: Bremen-Verden ja Windsori loss · Näe rohkem »
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Wismar · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Bremen-Verden ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
Zeven
Kuninganna Kristiina maja Zevenis Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Bremen-Verden ja Zeven · Näe rohkem »
