Ava Google MapsisSisukord
146 suhted: Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi, Alam-Saksi ringkond, Arp Schnitger, Artlenburgi konventsioon, Asekuningas, Austria ertshertsogkond, Austria-Türgi sõda (1663–1664), Ülem-Saksi ringkond, Baseli rahu, Bouches-du-Weser, Brandenburg-Preisimaa, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Brömsebro rahu, Bremen, Bremeni liidumaa, Bremeni peapiiskopkond, Bremerhaven, Bremervörde, Carl Gustaf Wrangel, Christian IV, Cuxhaven, Cuxhaveni kreis, Dominium maris baltici, Elbe, Erik Dahlberg, Esimese koalitsiooni sõda, Ferdinand II, Ferdinand III, Frederik III, Frederik IV, Friedrich Suur, Göteborg, George I, George II, George III, George IV, Gregorius XIII, Gregoriuse kalender, Gustaf Evertsson Horn, Gustav II Adolf, Habsburgid, Haldeni vald, Hamburg, Hannover, Hannoveri dünastia, Hannoveri kuningriik, Henrik Horn, ... Laienda indeks (96 rohkem) »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Vaata Bremen-Verden ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Bremen-Verden ja Alam-Saksi
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Bremen-Verden ja Alam-Saksi ringkond
Arp Schnitger
Arp Schnitger (ristitud 9. juulil 1648 Golzwardenis (tänapäeva Brakes); maetud 28. juulil 1719 Hasselwerderis (tänapäeva Hamburgis Neuenfeldes)) oli saksa oreliehitaja.
Vaata Bremen-Verden ja Arp Schnitger
Artlenburgi konventsioon
Artlenburgi konventsioon või Elbe konventsioon (Elbkonvention) oli Hannoveri kuurvürstkonna Napoleon I armeele alistumist märkiv dokument, mille allkirjastas 5.
Vaata Bremen-Verden ja Artlenburgi konventsioon
Asekuningas
Asekuningas on ertshertsogist kõrgem, aga kuningast madalam aadlitiitel.
Vaata Bremen-Verden ja Asekuningas
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Bremen-Verden ja Austria ertshertsogkond
Austria-Türgi sõda (1663–1664)
Austria-Türgi sõda (1663–1664) või Neljas Austria-Türgi sõda oli lühike sõda Habsburgide monarhia ja Osmanite riigi vahel.
Vaata Bremen-Verden ja Austria-Türgi sõda (1663–1664)
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Vaata Bremen-Verden ja Ülem-Saksi ringkond
Baseli rahu
1795.
Vaata Bremen-Verden ja Baseli rahu
Bouches-du-Weser
Bouches-du-Weser ('Weseri jõesuu'; saksa: Wesermündungen, alamsaksa: Wersermünnen) oli Prantsuse esimese keisririigi departemang tänapäeva Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Bouches-du-Weser
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Bremen-Verden ja Brandenburg-Preisimaa
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Bremen-Verden ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Bremen-Verden ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Vaata Bremen-Verden ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata Bremen-Verden ja Brömsebro rahu
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Bremen-Verden ja Bremen
Bremeni liidumaa
Bremeni liidumaa on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.
Vaata Bremen-Verden ja Bremeni liidumaa
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Vaata Bremen-Verden ja Bremeni peapiiskopkond
Bremerhaven
Vaade Bremerhavenile Bremerhaven on kreisivaba linn Loode-Saksamaal Põhjamere ääres Geeste jõe suudmes.
Vaata Bremen-Verden ja Bremerhaven
Bremervörde
Turuplats Bremervörde on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Vaata Bremen-Verden ja Bremervörde
Carl Gustaf Wrangel
'''Carl Gustaf Wrangel''', Matthäus Meriani maal, 1662 '''Carl Gustaf Wrangel''', David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652 Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Bremen-Verden ja Carl Gustaf Wrangel
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Vaata Bremen-Verden ja Christian IV
Cuxhaven
Kugelbake, Cuxhaveni sümbol Cuxhaven on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Cuxhaveni kreisi keskus.
Vaata Bremen-Verden ja Cuxhaven
Cuxhaveni kreis
Cuxhaven on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Bremen-Verden ja Cuxhaveni kreis
Dominium maris baltici
Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.
Vaata Bremen-Verden ja Dominium maris baltici
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Bremen-Verden ja Elbe
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Bremen-Verden ja Erik Dahlberg
Esimese koalitsiooni sõda
Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.
Vaata Bremen-Verden ja Esimese koalitsiooni sõda
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Vaata Bremen-Verden ja Ferdinand II
Ferdinand III
Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.
Vaata Bremen-Verden ja Ferdinand III
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Vaata Bremen-Verden ja Frederik III
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Bremen-Verden ja Frederik IV
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Bremen-Verden ja Friedrich Suur
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Vaata Bremen-Verden ja Göteborg
George I
pisi George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).
Vaata Bremen-Verden ja George I
George II
George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.
Vaata Bremen-Verden ja George II
George III
George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820.
Vaata Bremen-Verden ja George III
George IV
George IV (12. august 1762 – 26. juuni 1830) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ning Hannoveri kuningas (Georg IV) aastatel 1820–1830.
Vaata Bremen-Verden ja George IV
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Vaata Bremen-Verden ja Gregorius XIII
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata Bremen-Verden ja Gregoriuse kalender
Gustaf Evertsson Horn
Vabahärra Gustaf Evertsson Horn af Marienborg (1614 Autise mõis, Lemu, Soome – 27. veebruar 1666 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riiginõunik.
Vaata Bremen-Verden ja Gustaf Evertsson Horn
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Bremen-Verden ja Gustav II Adolf
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Bremen-Verden ja Habsburgid
Haldeni vald
Haldeni vald on vald Norras Vikeni maakonnas.
Vaata Bremen-Verden ja Haldeni vald
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Bremen-Verden ja Hamburg
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Bremen-Verden ja Hannover
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Vaata Bremen-Verden ja Hannoveri dünastia
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Bremen-Verden ja Hannoveri kuningriik
Henrik Horn
Henrik Horni nime kannab mitu rootsi riigitegelast.
Vaata Bremen-Verden ja Henrik Horn
Henrik Horn (1618–1693)
Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.
Vaata Bremen-Verden ja Henrik Horn (1618–1693)
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Vaata Bremen-Verden ja Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Bremen-Verden ja Hollandi Vabariik
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Bremen-Verden ja Holsteini hertsogkond
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Bremen-Verden ja Homeros
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Vaata Bremen-Verden ja Ilmalikustamine
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Bremen-Verden ja Inglismaa kuningriik
James VI ja I
James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.
Vaata Bremen-Verden ja James VI ja I
Jena ja Auerstedti lahing
Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.
Vaata Bremen-Verden ja Jena ja Auerstedti lahing
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Vaata Bremen-Verden ja Karl VI
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Bremen-Verden ja Karl X Gustav
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Bremen-Verden ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Bremen-Verden ja Karl XII
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Vaata Bremen-Verden ja Keisririigi ringkonnad
Kensingtoni palee
Lossi lõunafassaad Kensingtoni palee on Londonis Kensingtoni ja Chelsea linnaosas Kensingtoni aedades asuv loss, kus alates 17.
Vaata Bremen-Verden ja Kensingtoni palee
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Vaata Bremen-Verden ja Koadjuutor
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Vaata Bremen-Verden ja Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Bremen-Verden ja Kolmekümneaastane sõda
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Vaata Bremen-Verden ja Konsistoorium
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Bremen-Verden ja Kristiina
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Bremen-Verden ja Kuurvürst
Land Hadeln
thumb thumb tamm Glameyer Stackis, Otterndorfis purunes Land Hadeln on ajalooline maastik ja endine haldusringkond Põhja-Saksamaal keskusega Otterndorfis Elbe alamjooksul, Elbe-Weseri kolmnurgas Elbe ja Weseri estuaaride vahel.
Vaata Bremen-Verden ja Land Hadeln
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Bremen-Verden ja Lääne-India
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Vaata Bremen-Verden ja Lübecki piiskopkond
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Vaata Bremen-Verden ja Lüneburgi vürstkond
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Bremen-Verden ja Leipzig
Leopold I
thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.
Vaata Bremen-Verden ja Leopold I
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Bremen-Verden ja London
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Bremen-Verden ja Luterlus
Lutteri lahing
Lutteri lahing (Lutter am Barenberge) leidis aset Kolmekümneaastase sõja ajal 27.
Vaata Bremen-Verden ja Lutteri lahing
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Bremen-Verden ja Madalmaad
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Main
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Vaata Bremen-Verden ja Münsteri piiskopkond
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Bremen-Verden ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Bremen-Verden ja Napoleoni sõjad
Nyköpingi loss
thumb Nyköpingi loss (rootsi Nyköpingshus) on Birger Jarli ajal rajatud linnus Rootsis Nyköpingis, mis hiljem ehitati ümber renessansslossiks.
Vaata Bremen-Verden ja Nyköpingi loss
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Bremen-Verden ja Oldenburgi dünastia
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Vaata Bremen-Verden ja Oldenburgi krahvkond
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Osnabrück
Osterholzi kreis
Osterholz on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Bremen-Verden ja Osterholzi kreis
Otterndorf
Otterndorf on linn Põhjamere rannikul Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.
Vaata Bremen-Verden ja Otterndorf
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.
Vaata Bremen-Verden ja Püha Tool
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Vaata Bremen-Verden ja Põhja-Saksamaa
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Bremen-Verden ja Põhjameri
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Bremen-Verden ja Põhjasõda
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.
Vaata Bremen-Verden ja Peetrus
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Bremen-Verden ja Personaalunioon
Pfalz
Pfalz võib olla.
Vaata Bremen-Verden ja Pfalz
Pfalz-Zweibrücken
Pfalz-Zweibrücken või Zweibrückeni pfaltskrahvkond on endine Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Vaata Bremen-Verden ja Pfalz-Zweibrücken
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Bremen-Verden ja Piiskop
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Bremen-Verden ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Bremen-Verden ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Vaata Bremen-Verden ja Prantsusmaa Esimene Vabariik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Bremen-Verden ja Preisi kuningriik
Reaalunioon
Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.
Vaata Bremen-Verden ja Reaalunioon
Reidilahing
Nicholas Pocock. Reidilahing 2. aprillil 1801. Õli lõuendil. 19. sajandi algus. Esiplaanil vasakul all on Briti pommitajad. Paremal on lahinguks joondunud Briti ja Taani laevad. Tagaplaanil on Kopenhaagen Reidilahing (taani keeles laget på Reden) ehk Kopenhaageni merelahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing ehk Kopenhaageni lahing oli merelahing 2.
Vaata Bremen-Verden ja Reidilahing
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Bremen-Verden ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Vaata Bremen-Verden ja Riigitaaler
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Bremen-Verden ja Rooma
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Bremen-Verden ja Rootsi
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Vaata Bremen-Verden ja Rootsi Pommeri
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata Bremen-Verden ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rotenburg (Wümme)
Rotenburg an der Wümme (ka Rotenburg (Wümme); Rotenburg in Hannover) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Vaata Bremen-Verden ja Rotenburg (Wümme)
Rotenburgi kreis
Rotenburg on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Bremen-Verden ja Rotenburgi kreis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Bremen-Verden ja Saksa keel
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Bremen-Verden ja Saksa-Rooma riik
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Bremen-Verden ja Saksi-Lauenburg
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Bremen-Verden ja Seisus
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Bremen-Verden ja Seitsmeaastane sõda
Stade
Vaade ajaloolisele Stade sadamale Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.
Vaata Bremen-Verden ja Stade
Stade kreis
Stade on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Bremen-Verden ja Stade kreis
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Bremen-Verden ja Stockholm
Stockholmi kuningaloss
Stockholmi kuningaloss tagantvaates Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitu muuseumi.
Vaata Bremen-Verden ja Stockholmi kuningaloss
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Vaata Bremen-Verden ja Superintendent
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Bremen-Verden ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Vaata Bremen-Verden ja Taani-Norra
Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
1657.–1658.
Vaata Bremen-Verden ja Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
Teise koalitsiooni sõda
Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799 Teise koalitsiooni sõda (1798–1802) oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli.
Vaata Bremen-Verden ja Teise koalitsiooni sõda
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Bremen-Verden ja Toomkapiitel
Ulrika Eleonora
thumb Ulrika Eleonora Noorem (23. jaanuar 1688 – 24. november 1741) oli Karl XII õde, kes sai troonile pärast Karli hukkumist 1718.
Vaata Bremen-Verden ja Ulrika Eleonora
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Vaata Bremen-Verden ja Vaba riigilinn
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Vaata Bremen-Verden ja Vasad
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Vaata Bremen-Verden ja Vastureformatsioon
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Vaata Bremen-Verden ja Vürstlik piiskop
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Bremen-Verden ja Venemaa Keisririik
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Vaata Bremen-Verden ja Verden (riik)
Verdeni kreis
Verden on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Bremen-Verden ja Verdeni kreis
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Vestfaali kuningriik
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Bremen-Verden ja Vestfaali rahu
Vincent Lübeck
Vincent Lübeck (1654–1740) Vincent Lübeck (september 1654 Padingbüttel – 9. veebruar 1740 Hamburg) oli saksa organist, helilooja ja pedagoog.
Vaata Bremen-Verden ja Vincent Lübeck
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Weser
Wildeshausen
Wildeshausen (alamsaksa Wilshusen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Oldenburgi kreisi keskus.
Vaata Bremen-Verden ja Wildeshausen
Windsori loss
Windsori loss (inglise keeles Windsor Castle) on loss Suurbritannias Berkshire'i krahvkonnas Windsori linnas Thamesi jõe kaldal, Londoni südalinnast umbes 40 km kaugusel läänes.
Vaata Bremen-Verden ja Windsori loss
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Vaata Bremen-Verden ja Wismar
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Bremen-Verden ja Wittelsbachi dünastia
Zeven
Kuninganna Kristiina maja Zevenis Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Bremen-Verden ja Zeven