Sisukord
36 suhted: Afrikaat, Ahtushäälik, Alus (keeleteadus), Arvsõna, Buenos Aires, Colombia, Costa Rica, Eesvokaalid, Grammatiline sugu, Hambasombuhäälik, Hammashäälik, Hispaania keel, Inglise keel, Kaashäälik, Kabekari keel, Kõrihäälik, Keel, Kesk-Ameerika, Keskvokaal, Ladina kiri, Lateraal, Maleku keel, Murre, Ninahäälik, Palataal, Panama, Poolvokaal, Sihitis, Silp, Tagavokaalid, Tšibtša keeled, Täishäälik, Toon (keeleteadus), Tooni, Toonikeel, Velaar.
- Tšibtša keeled
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Vaata Bribri keel ja Afrikaat
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Vaata Bribri keel ja Ahtushäälik
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Vaata Bribri keel ja Alus (keeleteadus)
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Vaata Bribri keel ja Arvsõna
Buenos Aires
Buenos Aires Buenos Aires on Argentina pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Bribri keel ja Buenos Aires
Colombia
Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia), ametlikult Colombia Vabariik on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres.
Vaata Bribri keel ja Colombia
Costa Rica
Costa Rica (varem ka Kostariika) on riik Kesk-Ameerikas Vaikse ookeani ja Kariibi mere vahel.
Vaata Bribri keel ja Costa Rica
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Vaata Bribri keel ja Eesvokaalid
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Vaata Bribri keel ja Grammatiline sugu
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Vaata Bribri keel ja Hambasombuhäälik
Hammashäälik
Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Vaata Bribri keel ja Hammashäälik
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Bribri keel ja Hispaania keel
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Bribri keel ja Inglise keel
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Bribri keel ja Kaashäälik
Kabekari keel
Kabekari keel on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Costa Ricas, täpsemalt Kartaago provintsi Turrialba regioonis.
Vaata Bribri keel ja Kabekari keel
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Vaata Bribri keel ja Kõrihäälik
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Bribri keel ja Keel
Kesk-Ameerika
Kesk-Ameerika ÜRO liigituse järgi. Kesk-Ameerika on Põhja-Ameerika mandri lõunaosa.
Vaata Bribri keel ja Kesk-Ameerika
Keskvokaal
Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.
Vaata Bribri keel ja Keskvokaal
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Bribri keel ja Ladina kiri
Lateraal
Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.
Vaata Bribri keel ja Lateraal
Maleku keel
Maleku keel (varem ka guatuso keel) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad malekud Costa Ricas Alajuela provintsis.
Vaata Bribri keel ja Maleku keel
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Bribri keel ja Murre
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Vaata Bribri keel ja Ninahäälik
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Vaata Bribri keel ja Palataal
Panama
Panama (ametlik nimi Panama Vabariik) on riik Ameerikas.
Vaata Bribri keel ja Panama
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Vaata Bribri keel ja Poolvokaal
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Vaata Bribri keel ja Sihitis
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Vaata Bribri keel ja Silp
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Vaata Bribri keel ja Tagavokaalid
Tšibtša keeled
pisi Tšibtša keeled on keelkond, mille keeli räägitakse traditsiooniliselt Kesk-Ameerikas Hondurase idaosast kuni Colombia põhjaosani, sealhulgas ka Nicaraguas, Costa Ricas ja Panamas.
Vaata Bribri keel ja Tšibtša keeled
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata Bribri keel ja Täishäälik
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Vaata Bribri keel ja Toon (keeleteadus)
Tooni
Tooni ehk Mana on eesti mütoloogias surmajumal, allilma (Toonela, Manala) valitseja.
Vaata Bribri keel ja Tooni
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Vaata Bribri keel ja Toonikeel
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Vaata Bribri keel ja Velaar