Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Cērtene mõis

Index Cērtene mõis

Mõis Johann Christoph Brotze gravüüril Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Sisukord

  1. 26 suhted: Adramaa, Blomberg (aadlisuguvõsa), Branti vald, Budberg, Georg von Tiesenhausen, Grotthuss, Henning Scharpenberg, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Ikšele mõis, Läti, Läti keel, Liivimaa, Pahlen, Palsmane mõis, Patkul, Rüütlimõis, Riia peapiiskop, Rosen (punane), Saksa keel, Smiltene kihelkond, Smiltene mõis, Smiltene piirkond, Valga kreis, Vidzeme küla, Vizla mõis, Zeltiņi mõis.

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Vaata Cērtene mõis ja Adramaa

Blomberg (aadlisuguvõsa)

Blomberg oli Saksamaalt arvatavasti Blombergi linnast pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Vaata Cērtene mõis ja Blomberg (aadlisuguvõsa)

Branti vald

Branti vald (läti keeles Brantu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Branti vald

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Cērtene mõis ja Budberg

Georg von Tiesenhausen

Georg von Tiesenhausen (surnud 2. oktoobril 1530) oli Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1527–1530.

Vaata Cērtene mõis ja Georg von Tiesenhausen

Grotthuss

Grotthusside vapp Grotthuss (ka Grotthuß, Groithus, Grotthus, Grothaus, Grothus(s) või Grothusen) on Saksamaalt Vestfaallist pärit aadlisuguvõsa, mille esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Vaata Cērtene mõis ja Grotthuss

Henning Scharpenberg

Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.

Vaata Cērtene mõis ja Henning Scharpenberg

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Vaata Cērtene mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm

Ikšele mõis

Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Ikšele mõis

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Cērtene mõis ja Läti

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Vaata Cērtene mõis ja Läti keel

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Vaata Cērtene mõis ja Liivimaa

Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Cērtene mõis ja Pahlen

Palsmane mõis

Mõisa peahoone Palsmane mõis (saksa keeles Palzmar) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Palsmane mõis

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Cērtene mõis ja Patkul

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Vaata Cērtene mõis ja Rüütlimõis

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Vaata Cērtene mõis ja Riia peapiiskop

Rosen (punane)

Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Cērtene mõis ja Rosen (punane)

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Cērtene mõis ja Saksa keel

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Cērtene mõis ja Smiltene kihelkond

Smiltene mõis

Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Smiltene mõis

Smiltene piirkond

Smiltene piirkond on 1.

Vaata Cērtene mõis ja Smiltene piirkond

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Vaata Cērtene mõis ja Valga kreis

Vidzeme küla

Vidzeme (vanasti ka Vārtnieki) on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Branti valla halduskeskus.

Vaata Cērtene mõis ja Vidzeme küla

Vizla mõis

Vizla mõis (saksa keeles Friedrichshof, varem Wissel, läti keeles Vizlas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Vizla mõis

Zeltiņi mõis

Zeltiņi mõis (saksa keeles Selting) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Vaata Cērtene mõis ja Zeltiņi mõis