37 suhted: Argilliit, Atmosfäär, Fosforiidisõda, Fosforiit, Hapnik, Isesüttimine, Kütteväärtus, Kütus, Keemiline ühend, Keemiline element, Kilt, Kukersiit, Ladestu, Lubjakivi, Maardu fosforiidikaevandus, Molübdeen, Moondekivim, Nõukogude Liit, Ordoviitsium, Pakerordi lade, Paleosoikum, Püriit, Põhjavesi, Põlevkivi, Savikilt, Savikivimid, Settekivim, Sillamäe, Türisalu kihistu, Toorium, Tuumapomm, Uraan, Vanaadium, Vääveldioksiid, Veeris, 1949, 1952.
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Argilliit · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Fosforiit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Hapnik · Näe rohkem »
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Isesüttimine · Näe rohkem »
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Kütteväärtus · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Kilt · Näe rohkem »
Kukersiit
Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Kukersiit · Näe rohkem »
Ladestu
Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Ladestu · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maardu fosforiidikaevandus
Karjääri idaosa Rebala külas Maardu fosforiidikaevandus oli fosforiidikaevandus Maardu ja Jõelähtme valla piiril.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Maardu fosforiidikaevandus · Näe rohkem »
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Molübdeen · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Moondekivim · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Pakerordi lade · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Püriit · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Savikilt · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Savikivimid · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Settekivim · Näe rohkem »
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Sillamäe · Näe rohkem »
Türisalu kihistu
Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Türisalu kihistu · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Toorium · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Uraan · Näe rohkem »
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Vanaadium · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Veeris
Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja Veeris · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja 1949 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Graptoliitargilliit ja 1952 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Diktüoneema, Diktüoneema-argilliit, Diktüoneemaargilliit, Diktüoneemakilt, Konnatahvel.