Ava Google MapsisSisukord
69 suhted: Ajaloo Instituut, Ajalugu, Arhiiv, Art déco, Astrid Tiits, Õpetatud Eesti Selts, Büst, Dekoor, Eesti, Eesti muuseumide loend, Eesti NSV, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eestimaa, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Eestlased, Johannes Burchart VIII, Kammkeraamika, Kips, Kohtu tänav (Tallinn), Kumna, Kunda kultuur, Langebrauni portselan, Liivimaa ordu, Loodusmuuseum, Maarjamäe, Maarjamäe suvemõis, Maarjamäe suvemõisa loss, Münt, Monumentaalskulptuur, Museaal, Muuseum, Nöörkeraamika, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Püha Kanuti gild, Peterburi, Pisiplastika, Pitser, Prantsuse keel, Pronks, Puit, Rauaaeg, Repressioon, Sakala tänav, Skulptuur, Suurgildi hoone, Tallinn, Toompea, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
- Tallinna muuseumid
Ajaloo Instituut
Ajaloo Instituut oli aastatel 1947–2015 teadusasutus Tallinnas, lõpuperioodil Tallinna Ülikooli autonoomne allüksus, kus tegeldi ajaloo uurimise ja õpetamisega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Ajaloo Instituut
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Ajalugu
Arhiiv
Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev arhiiviasutus.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Arhiiv
Art déco
New Yorgis Penobscot Buildingu fassaadikuju Detroitis Rockefeller Centeri peasissepääs New Yorgis Kabaree Folies Bergère Pariisis (valmis 1929) Sedaan Chrysler Airflow, disainer Carl Breer (1934) reljeef Art déco (lühend prantsuskeelsest väljendist arts décoratifs 'dekoratiivkunst') oli populaarne dekoratiivkunsti suund aastail 1925–1939, ülemaailmse majanduskriisi vältel, džässmuusika kaasajal ja masinaajastu lõpuperioodil.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Art déco
Astrid Tiits
Astrid Tiits Astrid Parmask (sünninimi Tiits; kunstnikunimi Astrid Andreas; 16. juuni 1907 Tallinn – 29. august 2005 New York) oli eesti kunstnik, portselanimaalija.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Astrid Tiits
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Õpetatud Eesti Selts
Büst
Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Büst
Dekoor
Lilly Walther. Kavand portselantaldrikule. Umbes 1896 Dekoor on eseme või ehitise pinnakaunistus.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Dekoor
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti
Eesti muuseumide loend
Siin on loetletud Eestis töötavaid ja töötanud muuseume ja mõnede muuseumide filiaale.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti muuseumide loend
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti NSV
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Rahva Muuseum
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Jaan Tamme mälestustahvel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi hoonel Tallinnas, Müürivahe 12 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (lühend ETMM või TMM) on Tallinnas asuv muuseum.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eestimaa
Eestimaa Kirjanduse Ühing
Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend EKÜ; saksa keeles E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eestimaa Kirjanduse Ühing
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Eestlased
Johannes Burchart VIII
Johannes Burchart VIII (11/22. märts 1776 Tallinn – 6/18. märts 1838, Tallinn) oli Tallinna arst ja apteeker.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Johannes Burchart VIII
Kammkeraamika
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Kammkeraamika
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Kips
Kohtu tänav (Tallinn)
Kohtu tänav on Tallinna vanalinnas, Toompeal Vanalinna Toompea asumis asuv tänav.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Kohtu tänav (Tallinn)
Kumna
Kumna on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Kumna
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Kunda kultuur
Langebrauni portselan
Dekooriga vaas "Muhu mänd", dekoori autor Astrid Tiits, 1930. aastate esimene pool. Kõrgus 14 cm, terastrükk. Eesti Ajaloomuuseum Langebrauni portselan on Nikolai Langebrauni portselanimaali töökojas kaunistatud portselan.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Langebrauni portselan
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Liivimaa ordu
Loodusmuuseum
Tartu Ülikooli Loodusmuuseum Loodusmuuseum ehk loodusloomuuseum on muuseum, kus eksponeeritakse loodust ja looduslugu, sealhulgas loomi, taimi, ökosüsteeme, geoloogiat, paleontoloogiat ja klimatoloogiat.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Loodusmuuseum
Maarjamäe
Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Maarjamäe
Maarjamäe suvemõis
Maarjamäe loss mererannaga, postkaardil Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Tallinna Kadrioru asumi territooriumil.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Maarjamäe suvemõis
Maarjamäe suvemõisa loss
Maarjamäe loss Maarjamäe suvemõisa loss (ka Maarjamäe loss, Orlovi loss) asub Tallinnas Kadrioru asumis; loss oli Maarjamäe suvemõisa peahoone.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Maarjamäe suvemõisa loss
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Münt
Monumentaalskulptuur
Monumentaalskulptuur on suurmõõtmeline (mõnest meetrist mõnekümne meetrini) kindla asukohaga, arhitektuursesse või looduslikku ansamblisse kuuluv skulptuur.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Monumentaalskulptuur
Museaal
Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega ese.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Museaal
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Muuseum
Nöörkeraamika
Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Nöörkeraamika
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Püha Kanuti gild
Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Püha Kanuti gild
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Peterburi
Pisiplastika
Pisiplastika, ka väikeplastika on üks skulptuuri alaliike, vabaplastika, millele on iseloomulikud väikesed mõõtmed (nn vitriiniformaat, enim mõnekümnesentimeetrine kõrgus) ja enamjaolt figuraalsed motiivid.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Pisiplastika
Pitser
Laiuse koguduse pitser 1833. aastast Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Pitser
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Prantsuse keel
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Pronks
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Puit
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Rauaaeg
Repressioon
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Repressioon
Sakala tänav
Kaitseministeeriumi hoonekompleks Sakala 1, 3 Sakala 4 Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Sakala tänav
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Skulptuur
Suurgildi hoone
pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Suurgildi hoone
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Tallinn
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Toompea
Ungern-Sternbergi palee
Ungern-Sternbergi palee ehk Eesti Teaduste Akadeemia maja on hoone Tallinna vanalinnas aadressil Kohtu tänav 6.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Ungern-Sternbergi palee
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Vabadussõda
Venekirves
Venekirves ehk sõjakirves on kivikirvetüüp, mida valmistasid nöörkeraamika kultuuride inimesed.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja Venekirves
1776
1776.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1776
1838
1838.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1838
1842
1842.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1842
1864
1864.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1864
1870
1870.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1870
1874
1874.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1874
1875
1875.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1875
1911
1911.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1911
1918
1918.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1918
1940
1940.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1940
1950
1950.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1950
1952
1952.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1952
1960
1960.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1960
1961
1961.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1961
1975
1975.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1975
1989
1989.
Vaata Eesti Ajaloomuuseum ja 1989
Vaata ka
Tallinna muuseumid
- Eesti Ajaloomuuseum
- Eesti Arhitektuurimuuseum
- Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
- Eesti Kunstimuuseum
- Eesti Meremuuseum
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
- Eesti Tervisemuuseum
- Eesti Tuletõrjemuuseum
- Eesti Vabaõhumuuseum
- Kadrioru loss
- Kumu
- Lennusadam
- Mikkeli muuseum
- Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu
- Tallinna Linnamuuseum
- Tallinna Niguliste kirik
- Tallinna Rüütliordude Muuseum
Tuntud ka kui Ajaloomuuseum, Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum.