Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Elektrostriktsioon

Index Elektrostriktsioon

Elektrostriktsioon on dielektriku deformatsioon, mida põhjustab dielektriline polarisatsioon elektrivälja toimel.

Sisukord

  1. 15 suhted: Astendamine, Deformatsioon, Dielektrik, Dielektriline polarisatsioon, Elektriväli, Elektrivälja tugevus, Ferromagnetism, Induktiivpool, Kondensaator, Magnetostriktsioon, Müra, Piesoelekter, Ruut (algebra), Transformaator, Võrdelisus.

  2. Materjaliteadus

Astendamine

Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.

Vaata Elektrostriktsioon ja Astendamine

Deformatsioon

158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.

Vaata Elektrostriktsioon ja Deformatsioon

Dielektrik

Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Vaata Elektrostriktsioon ja Dielektrik

Dielektriline polarisatsioon

Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).

Vaata Elektrostriktsioon ja Dielektriline polarisatsioon

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Vaata Elektrostriktsioon ja Elektriväli

Elektrivälja tugevus

Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Vaata Elektrostriktsioon ja Elektrivälja tugevus

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Vaata Elektrostriktsioon ja Ferromagnetism

Induktiivpool

Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.

Vaata Elektrostriktsioon ja Induktiivpool

Kondensaator

Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.

Vaata Elektrostriktsioon ja Kondensaator

Magnetostriktsioon

Magnetostriktsiooni animatsioon Magnetostriktsioon on ferromagnetiliste materjalide omadus muuta magnetvälja toimel oma mõõtmeid (analoogiliselt pieso-pöördefektiga).

Vaata Elektrostriktsioon ja Magnetostriktsioon

Müra

Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.

Vaata Elektrostriktsioon ja Müra

Piesoelekter

Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.

Vaata Elektrostriktsioon ja Piesoelekter

Ruut (algebra)

Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.

Vaata Elektrostriktsioon ja Ruut (algebra)

Transformaator

Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.

Vaata Elektrostriktsioon ja Transformaator

Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.

Vaata Elektrostriktsioon ja Võrdelisus

Vaata ka

Materjaliteadus