Sisukord
41 suhted: Absolutism, Albrecht Karu orden, Amalienborgi loss, Anhalt, Auleegioni orden, Christian IX, Christian VII, Dannebrogi ordu, Encyclopædia Britannica, Esimene Schleswigi sõda, Folketing, Frederik VI, Frederiksborgi loss, Friedrich Franz I, Glücksburgi dünastia, Holsteini hertsogkond, Konstitutsiooniline monarhia, Kopenhaagen, Kuldvillaku ordu, Louise Rasmussen, Musta Kotka orden, Oldenburgi dünastia, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Anna orden, Prantsuse teine keisririik, Rootsi-Norra, Saksi-Lauenburg, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Taani, Taani kuningas, Taani põhiseadus, 15. november, 1808, 1828, 1848, 1849, 1852, 1863, 6. oktoober.
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Frederik VII ja Absolutism
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Vaata Frederik VII ja Albrecht Karu orden
Amalienborgi loss
Vaade Amalienborgile Kopenhaageni ooperimaja poolt Amalienborgi loss (taani Amalienborg slot) on loss Kopenhaagenis, Taani kuningliku perekonna talveresidents.
Vaata Frederik VII ja Amalienborgi loss
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Vaata Frederik VII ja Anhalt
Auleegioni orden
Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.
Vaata Frederik VII ja Auleegioni orden
Christian IX
Christian IX Christian IX (8. aprill 1818 – 29. jaanuar 1906) oli Taani kuningas 1863–1906.
Vaata Frederik VII ja Christian IX
Christian VII
Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.
Vaata Frederik VII ja Christian VII
Dannebrogi ordu
Suurkomandöri teenetemärk Dannebrogi ordu (taani keeles Dannebrogordenen) on Taani tähtsuselt teine rüütliordu.
Vaata Frederik VII ja Dannebrogi ordu
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Frederik VII ja Encyclopædia Britannica
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Vaata Frederik VII ja Esimene Schleswigi sõda
Folketing
Siumut (1) Folketing on Taani ühekojaline parlament.
Vaata Frederik VII ja Folketing
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Vaata Frederik VII ja Frederik VI
Frederiksborgi loss
Frederiksborgi loss Frederiksborgi loss on loss Taanis Hillerødis, mis ehitati Christian IV ametlikuks residentsiks; praegu asub lossis Taani Ajaloomuuseum.
Vaata Frederik VII ja Frederiksborgi loss
Friedrich Franz I
Friedrich Franz I, Rudolph Suhrlandti tehtud portree (1817) Friedrich Franz I (10. detsember 1756 Schwerin – 1. veebruar 1837 Ludwigslust) oli alates 1785.
Vaata Frederik VII ja Friedrich Franz I
Glücksburgi dünastia
Glücksburgi dünastia, täisnimega Schleswigi-Holsteini-Sonderburgi-Glücksburgi dünastia, on Taani-Saksa haru Oldenburgi dünastiast, mille liikmed on valitsenud erinevatel aegadel Taanit, Norrat, Kreekat ja mitut Põhja-Saksa riiki.
Vaata Frederik VII ja Glücksburgi dünastia
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Frederik VII ja Holsteini hertsogkond
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Frederik VII ja Konstitutsiooniline monarhia
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Frederik VII ja Kopenhaagen
Kuldvillaku ordu
Kuldvillaku ordu Hispaania haru tunnusmärk Kuldvillaku ordu on keskajal Burgundias asutatud eksklusiivne rüütliordu, mis on tänapäevani aktiivne Austrias ja Hispaanias.
Vaata Frederik VII ja Kuldvillaku ordu
Louise Rasmussen
Louise Christine Rasmussen (hiljem krahvinna Danner (taani keeles Grevinde Danner); 21. aprill 1815 – 6. märts 1874) oli taani näitleja ning Taani kuninga Frederik VII kolmas abikaasa.
Vaata Frederik VII ja Louise Rasmussen
Musta Kotka orden
Musta Kotka orden (pildilt on puudu lint) Musta Kotka orden (saksa keeles Schwarzer Adlerorden) oli Preisi kuningriigi kõrgeim autasu (orden).
Vaata Frederik VII ja Musta Kotka orden
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Frederik VII ja Oldenburgi dünastia
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Vaata Frederik VII ja Püha Aleksander Nevski orden
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Vaata Frederik VII ja Püha Andreas Esmakutsutu orden
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Vaata Frederik VII ja Püha Anna orden
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Vaata Frederik VII ja Prantsuse teine keisririik
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Vaata Frederik VII ja Rootsi-Norra
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Frederik VII ja Saksi-Lauenburg
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Frederik VII ja Schleswig-Holstein
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Frederik VII ja Schleswigi hertsogkond
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Frederik VII ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Frederik VII ja Taani kuningas
Taani põhiseadus
Taani 1849. aastal vastu võetud põhiseaduse esileht Taani põhiseadus (taani keeles Danmarks Riges Grundlov) on Taani Kuningriigi põhiseadus.
Vaata Frederik VII ja Taani põhiseadus
15. november
15.
Vaata Frederik VII ja 15. november
1808
1808.
Vaata Frederik VII ja 1808
1828
1828.
Vaata Frederik VII ja 1828
1848
1848.
Vaata Frederik VII ja 1848
1849
1849.
Vaata Frederik VII ja 1849
1852
1852.
Vaata Frederik VII ja 1852
1863
1863.
Vaata Frederik VII ja 1863
6. oktoober
6.
Vaata Frederik VII ja 6. oktoober