Kiiremini kui brauser!
253 suhted: AB0-süsteem, Aisting, Ajupoolkerade asümmeetria, Ajusisese enesestimulatsiooni katse, Akommodatsioon, Anabolism, Anatoomia mõisteid, Antigeen, Armstrongi piir, Arteriaalne veri, B-rühma vitamiinid, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, Binauraalne tuiklemine, Bioaktiivne ühend, Bioloogiline oksüdatsioon, Biomarker, Biorütmid, Biotiin, Bohri efekt, Botaanika mõisteid, C-vitamiin, Cooperi test, D-vitamiin, Depressant, Detsidualiseerumine, Diastoolne vererõhk, Dopamiin, Ektotermia, Elektrofüsioloogia, Elussünd, Embrüo, Endotsütoos, Ensüüm, Eostus, Epiteel-mesenhüüm-üleminek, Erütropoees, Erektsioon, Erguti, Erutus, Erutuse juhtimine, Erutussünaps, Esmane maksapassaaž, Fagotsüüt, Fagotsütoos, Fantoomvalu, Füsioloogia, Füsioloogiline akustika, Feromoonid, ..., Fertiilsus, Foolhape, Fotoretseptor, Funktsionaalne magnetresonantstomograafia, G-punkt, Gaasivahetus, Gliia, Haistmine, Haudumine, Hüdrauliline mudel (Descartes), Hüpertooniline lahus, Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg, Hüpotooniline lahus, Hemoglobiin, Higistamine, Hingamine, Hingamiselund, Hingamiskeskus, Homöostaas, Homöotermia, Hormoonid, Humoraalne immuunsus, Humoraalne regulatsioon, Imendumine, Immunosupressioon, Immuunsüsteem, Immuunsus, Implanteerumine, Inimese organismi funktsioonid, Innervatsioon, Instinkt, Ioonikanal, Istumine, Janu, Jämesoole mikrofloora, Jodopsiinid, Kaabliteooria, Kaksikud, Kalorsus, Karvapüstitaja, Kasvuhormoon, Katabolism, Kaugelenägevus, Käärimine, Käelisus, Köha, Köhakeskus, Köharefleks, Kõhutuul, Kõnetrakt, Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid, Kehatemperatuur, Kemoheterotroofia, Kemosüntees, Kiudained (toit), Kliiniline surm, Klorofüll, Kolesterool, Kompimine, Kompimiselundid, Komplemendisüsteem, Kopulatsioonikork, Koronaarvereringe, Kosmoselennu mõju inimesele, Kronotüüp, Kusi, Kuuldelävi, Kuulmine, Kuulmiselundid, Lahknevusnegatiivsus, Lümfisüsteem, Lihastoonus, Lima, Limaskestabarjäär, Loode, Loote vereringe, Maitsmine, Makroelemendid, Maksa regeneratsioon, Maksimaalne hapniku tarbimine, Maomahl, Mõlemakäelisus, Meditsiini mõisteid, Meeleelund, Melaniin, Melatoniin, Menstruaaltsükkel, Menstruatsioon, Menstruatsioonitaoline vereeritus, Mesenhüüm-epiteel-üleminek, Metaboliit, Metabolism, Meyeri-Overtoni reegel, Mikroelemendid, Mikrovereringe, Mineraaltoiteained, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Monokromaasia, Muskariin-atsetüülkoliini retseptorid, Naftokinoonid, Nägemine, Nälgimine, Närviimpulss, Neuroplastilisus, Neurotransmitter, Neurotrofiinid, Neurulatsioon, Noradrenaliin, Norskamine, Notsitseptor, Nurisünnitus, Nurrumine, Nutt, Oraalne tolerants, Osmoregulatsioon, Ovogenees, Ovulatsioon, P300, Paremakäelisus, Päevanägemine, Pentakromaasia, Pidurdussünaps, Pilgujälgimine, Pinotsütoos, Pisaranääre, Platsentaarbarjäär, Poikilotermia, Pollutsioon, Pooldumine, Poolväärtusaeg, Propriotseptsioon, Psühhoakustika, Psühhotroopne aine, Puhkeseisund, Punastamine, Pungumine, Rakuhingamine, Rasvhapete mobilisatsioon, Rasvlahustuvad vitamiinid, Röhitised, Refleks, Retinoidid, Retseptor, Rinnapiim, Rinnast võõrutamine, Rodopsiin, Roe, Roomamine, Sapp, Sarvkiht, Söömine, Südame-veresoonkond, Sülg, Sünd, Sünnitus, Süstoolne vererõhk, Seedimine, Sekretsioon, Selgmine valgusvastus, Silma adaptatsioon, Silmatõmblus, Smeegma, Spermatogenees, Stroboskoopiline efekt, Sukeldumisrefleks, Sulgimine, Surnultsünd, Suur vereringe, Tagasihaare, Taksis, Taliuinak, Talveuni, Tardumusuni, Tüümuse taandareng, Tümopoees, Teadvuse neuraalsed korrelaadid, Termoregulatsioon, Tetrakromaasia, Toitained, Trikromaasia, Tupe mikrofloora, Ubikinoonid, Ultrafiltratsioon, Vaktsineerimine, Valu, Valulävi, Vasakukäelisus, Vasodilatatsioon, Väike vereringe, Värvitaju, Vöötlihas, Veise ternespiim, Vere hüübimine, Vere-tüümuse barjäär, Veregrupid, Verelible, Vererõhk, Vereringe, Vesilahustuvad vitamiinid, Vitamiinid, Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria, Zooloogia mõisteid, 10 protsendi müüt. Laienda indeks (203 rohkem) »
AB0-süsteem
AB0-süsteem on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad aglutinogeenid A, B ja nende puudumine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja AB0-süsteem · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Aisting · Näe rohkem »
Ajupoolkerade asümmeetria
Ajupoolkerade asümmeetria on aju organiseerituse fundamentaalne eripära.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ajupoolkerade asümmeetria · Näe rohkem »
Ajusisese enesestimulatsiooni katse
Ajusisese enesestimulatsiooni katse on katse, mis näitab hüpotalamuse seotust tundmustega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ajusisese enesestimulatsiooni katse · Näe rohkem »
Akommodatsioon
Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Akommodatsioon · Näe rohkem »
Anabolism
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Anabolism · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Antigeen · Näe rohkem »
Armstrongi piir
skafandrita, kasutades ainult hapnikumaski, hakkaksid tema kopsudes sisalduv vesi ja ka tema sülg keema Armstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Armstrongi piir · Näe rohkem »
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »
B-rühma vitamiinid
B-rühma vitamiinid ehk B-vitamiinid on erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete vesilahustuvate vitamiinide rühm.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja B-rühma vitamiinid · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja B4-vitamiin · Näe rohkem »
Binauraalne tuiklemine
Kuulmaks binauraalset tuiklemist on parim kuulata antud helisalvestist kõrvaklappidega. Eemaldades ühe kõrvklapi ja sealt oleva heli takistade sealt heli jõudmist kõrva tuiklemine lõpeb Binauraalne tuiklemine (binaural beat) on kõrvapete (kuulmisillusioon), kus inimene tajub tuiklemist kahe lihtheli puhul, mõlemad sagedustega vähem kui 1500 Hz ja sageduste erinevusega vähem kui 40 Hz, kui neid kahte heli mängitakse ühel ajal kumbagi eri kõrva.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Binauraalne tuiklemine · Näe rohkem »
Bioaktiivne ühend
Bioaktiivne ühend on keemiline ühend, millel on teatud regulatoorne efekt organismide metaboolsetele protsessidele.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Bioaktiivne ühend · Näe rohkem »
Bioloogiline oksüdatsioon
Bioloogiline oksüdatsioon (lühend bn) on organismides toimuv paljuetapiline redoksreaktsioonide ahel, mille tagajärjel moodustuvad lõppsaadustena peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak, mis organismidest väljutatakse.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Bioloogiline oksüdatsioon · Näe rohkem »
Biomarker
Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Biomarker · Näe rohkem »
Biorütmid
Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Biorütmid · Näe rohkem »
Biotiin
Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Biotiin · Näe rohkem »
Bohri efekt
Bohri efekt on hemoglobiini omadus, mida kirjeldas esimesena Christian Bohr (füüsik Niels Bohri isa) 1904.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Bohri efekt · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Cooperi test
Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningurühmades ja tervisesportlastel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Cooperi test · Näe rohkem »
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja D-vitamiin · Näe rohkem »
Depressant
Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi – nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Depressant · Näe rohkem »
Detsidualiseerumine
kontratseptiivis sisalduva progesterooni toimel detsidualiseerunud endomeetrium: koe hematoksüliin-eosiinvärving. Detsidualiseerumine on emakat vooderdava limaskesta (endomeetriumi) muutus hormoonide või embrüo poolt eritatavate faktorite toimel, mis valmistab emakat ette embrüo pesastumiseks ja edasiseks raseduseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Detsidualiseerumine · Näe rohkem »
Diastoolne vererõhk
Diastoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige madalamat rõhku südamediastoli jooksul.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Diastoolne vererõhk · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Dopamiin · Näe rohkem »
Ektotermia
Ektotermsed on loomad, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ektotermia · Näe rohkem »
Elektrofüsioloogia
Elektrofüsioloogia on teadus, mis uurib rakkude ja kudede elektrilisi omadusi, mõõtes ja mõjutades pinget ja elektrivoolu nii üksiku raku skaalal kui ka tervetes elundites.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Elektrofüsioloogia · Näe rohkem »
Elussünd
Elussünd märgib elu tundemärkide (hingamine, liigutused või südamelöögid) ilmnemist pärast lapse täielikku väljumist emaihust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Elussünd · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Embrüo · Näe rohkem »
Endotsütoos
Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Endotsütoos · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eostus
Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Eostus · Näe rohkem »
Epiteel-mesenhüüm-üleminek
Epiteel-mesenhüüm-üleminek ehk epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek on kujult polariseeritud, väheliikuvate rakkude (epiteeli- või epiteelisarnaste rakkude) muundumine liikuvamateks rakkudeks (nn mesenhümaalse fenotüübiga rakkudeks, milleks on sageli fibroblastid).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Epiteel-mesenhüüm-üleminek · Näe rohkem »
Erütropoees
skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadatuna Erütropoees ehk erütrotsütopoees ehk punalibleloome (ladina erytrocytopoiesis) on punaste vereliblede teke hemopoeetilises koes asuvatest pluripotentsetest tüvirakkudest ja järkjärguline diferentseerumine tuumata punasteks verelibledeks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erütropoees · Näe rohkem »
Erektsioon
Kolm sammast erektsioonikude moodustavad enamuse peenise suurusest Erektsioon (kliiniliselt peenise erektsioon või peenise paisumine) on füsioloogiline nähtus, kus peenis muutub kõvaks, laieneb ja suureneb.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erektsioon · Näe rohkem »
Erguti
Erguti ehk stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erguti · Näe rohkem »
Erutus
Erutus ehk erutumine on ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erutus · Näe rohkem »
Erutuse juhtimine
Erutuse juhtimiseks nimetatakse loomafüsioloogias ja meditsiinis erutuse edasijuhtimist neuronites ja lihasrakkudes, näiteks neuronis aktsioonipotentsiaali edasijuhtimist mööda aksonit, mis võib olla mitmel viisil kaetud gliiarakkudega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erutuse juhtimine · Näe rohkem »
Erutussünaps
Erutussünaps on sünaps, mille kaudu saabuvad närvirakku erutust esile kutsuvad signaalid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Erutussünaps · Näe rohkem »
Esmane maksapassaaž
Esmane maksapassaaž (maksa läbimine) tähendab keemilise ühendi, tavaliselt ravimi, metaboolseid protsesse maksas pärast imendumist maost ja peensoolest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Esmane maksapassaaž · Näe rohkem »
Fagotsüüt
Fagotsüüt ehk õgirakk on loomorganismi rakk, mis lagundab fagotsütoosi teel sinna sattunud võõrkehi (nt baktereid) ja apoptoosi läbinud raku osakesi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Fagotsüüt · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
Fantoomvalu
Fantoomvalu on valu, mida inimene tunneb amputeeritud või muul põhjusel puuduvas kehaosas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Fantoomvalu · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Füsioloogiline akustika
Füsioloogiline akustika on akustika haru, mis uurib inimeste ja loomade heli tajumise ja tekitamisega seotud elundite ehitust ja talitlust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Füsioloogiline akustika · Näe rohkem »
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Feromoonid · Näe rohkem »
Fertiilsus
Fertiilsus ehk sigivus on organismi võime saada järglasi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Fertiilsus · Näe rohkem »
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Foolhape · Näe rohkem »
Fotoretseptor
Fotoretseptorid on valgustundlikud valgud, mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja valgusele reageerimises.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Fotoretseptor · Näe rohkem »
Funktsionaalne magnetresonantstomograafia
Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ehk funktsionaalne MRT (fMRT) on meetod, mis kasutab MRT-tehnoloogiat aju aktiivsuse mõõtmiseks, jälgides aju verevarustuse dünaamikat.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Funktsionaalne magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
G-punkt
Gräfenbergi punkt ehk G-punkt on oletatav oakujuline piirkond tupes, mida naised peavad erogeenseks tsooniks ning mida stimuleerides saab suure seksuaalse erutuse, tugeva orgasmi või võib tekkida naiste ejakulatsioon.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja G-punkt · Näe rohkem »
Gaasivahetus
Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Gaasivahetus · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Gliia · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Haistmine · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Haudumine · Näe rohkem »
Hüdrauliline mudel (Descartes)
Hüdrauliline mudel väljendas René Descartesi arusaamu aju ehitusest ja talitlusest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hüdrauliline mudel (Descartes) · Näe rohkem »
Hüpertooniline lahus
Hüpertooniline lahus ehk hüperosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hüpertooniline lahus · Näe rohkem »
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG. Praktiliselt kõik HPG telje hormoonidest esinevad nii meestel kui naistel, kuigi steroidhormoonide kontsentratsioonid on oluliselt erinevad. ''Hypothalamus'', hüpotalamus; GnRH, gonadotropiine vabastav hormoon; ''anterior pituitary'', hüpofüüsi eessagar; LH, luteiniseeriv hormoon; FSH, folliikuleid stimuleeriv hormoon; ''gonads'', sugunäärmed; ''male testes'', munandid; ''female ovaries'', munasarjad; ''sex hormones'', suguhormoonid; ''testosterone'', testosteroon; ''estradiol'', östradiool; ''progesterone'', progesteroon. Plussiga on tähistatud tootmise stimuleerimine ja miinusega negatiivne tagasiside (tootmise mahasurumine). Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg (inglise hypothalamus-pituitary-gonad axis ehk lühendina HPG axis ehk HPG telg) on mudel, mis kirjeldab inimese reproduktiivsüsteemiga seotud hormoonide hierarhilist funktsioneerimist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg · Näe rohkem »
Hüpotooniline lahus
Hüpotooniline lahus ehk hüpoosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hüpotooniline lahus · Näe rohkem »
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hemoglobiin · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Higistamine · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hingamine · Näe rohkem »
Hingamiselund
Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hingamiselund · Näe rohkem »
Hingamiskeskus
Hingamiskeskus on organismi peaajus (täpsemalt piklikus ajus) paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hingamiskeskus · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Homöostaas · Näe rohkem »
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Homöotermia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Hormoonid · Näe rohkem »
Humoraalne immuunsus
Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Humoraalne immuunsus · Näe rohkem »
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast umor '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Humoraalne regulatsioon · Näe rohkem »
Imendumine
Imendumine ehk resorbeerumine ehk resorptsioon on ainete liikumine väliskeskkonnast, kehaõõntest ja õõneselunditest verre ja lümfi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Imendumine · Näe rohkem »
Immunosupressioon
Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoid(-immuun)süsteemi ja selle osade immuunvastus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Immunosupressioon · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Immuunsus · Näe rohkem »
Implanteerumine
Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Implanteerumine · Näe rohkem »
Inimese organismi funktsioonid
Selles artiklis on toodud inimese organismi funktsioonide jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Inimese organismi funktsioonid · Näe rohkem »
Innervatsioon
Innervatsioon ehk närvistus (ladina innervatio) on elundite või kudede varustatus närvidega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Innervatsioon · Näe rohkem »
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Instinkt · Näe rohkem »
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ioonikanal · Näe rohkem »
Istumine
''Seiza'' "Sitzender Junge" ("Istuv poiss"), Werner Stötzer, 1956 Istumine on keha olek puhkeasendis, kus toetutakse peamiselt tuharatele või puusadele ja ülakeha on rohkem või vähem vertikaalses asendis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Istumine · Näe rohkem »
Janu
"Janu". William-Adolphe Bouguereau maal (1886) Janu ehk janutunne (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Janu · Näe rohkem »
Jämesoole mikrofloora
Jämesoole mikrofloora on jämesooles elavate mikroorganismide kogum.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Jämesoole mikrofloora · Näe rohkem »
Jodopsiinid
Jodopsiinid on kolvikestes sisalduvad värvinägemispigmendid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Jodopsiinid · Näe rohkem »
Kaabliteooria
Klassikaline kaabliteooria püüab matemaatiliste mudelite abil kirjeldada elektrivoole ja potentsiaalide vahesid passiivsetes närvikiududes (neuriitides), eriti dendriitides.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kaabliteooria · Näe rohkem »
Kaksikud
Inimkaksikuid kandva emaka läbilõikeline illustratsioon Kaksikud on samast rasedusest sündinud kaks järglast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kaksikud · Näe rohkem »
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kalorsus · Näe rohkem »
Karvapüstitaja
Karvapüstitajad (arrectores pilorum, ainsuses arrector pili) on lihased, mis tõstavad külma või erutuse tundmisel karvad püsti, moodustub kananahk.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Karvapüstitaja · Näe rohkem »
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »
Katabolism
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Katabolism · Näe rohkem »
Kaugelenägevus
pisi Hüpermetroopiat ehk kaugnägelikkust põhjustab liiga lühike optiline telg või silma optilise süsteemi nõrkus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kaugelenägevus · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Käärimine · Näe rohkem »
Käelisus
Käelisus on peamiselt inimesel esinev asümmeetria ühe või teise käe eelistamisel mitmesuguste tegevuste sooritamisel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Käelisus · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Köha · Näe rohkem »
Köhakeskus
Köhakeskus on köhimist juhtiv keskus peaajus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Köhakeskus · Näe rohkem »
Köharefleks
Köharefleks on tahtmatu mitme ümberlülitusega (polüsünaptiline) kaitserefleks, mis vabastab hingamisteed võõrkehadest (võõrmaterjalist, näiteks tolmust), sekreedikogumitest ja muudest kahjustavatest ärritajatest (köhaärritajatest) ning takistab nende jõudmist kopsu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Köharefleks · Näe rohkem »
Kõhutuul
meteorismi kujutav illustratsioon 1910. aasta raamatust "The diseases of infancy and childhood" Kõhutuule väljutamise heli Kõhutuul (soolegaas) on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kõhutuul · Näe rohkem »
Kõnetrakt
Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kõnetrakt · Näe rohkem »
Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid
Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid on RFK määratluse järgi spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis sõltuvad peamiselt aju otsmikusagaratest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kemoheterotroofia
Kemoheterotroofia on organismide toitumistüüp, mille puhul on energiaallikaks keemilised ühendid (s.t. mitte valgus) ning süsinikuallikaks on orgaaniline aine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kemoheterotroofia · Näe rohkem »
Kemosüntees
Kemosüntees on bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist (milleks on tavaliselt CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kemosüntees · Näe rohkem »
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »
Kliiniline surm
Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kliiniline surm · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kolesterool · Näe rohkem »
Kompimine
Nahk – kompimise meeleelund Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch või tactition) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kompimine · Näe rohkem »
Kompimiselundid
Kompimiselundid on meeleelundid, mis reageerivad puudutusele või survele.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kompimiselundid · Näe rohkem »
Komplemendisüsteem
Komplemendisüsteem on üks olulisemaid osi kaasasündinud immuunkaitses, olles vereplasma valkude kogum, mille komponendid omavahelises koostoimes ründavad rakuväliseid patogeene.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Komplemendisüsteem · Näe rohkem »
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kopulatsioonikork · Näe rohkem »
Koronaarvereringe
Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks (inglise keeles coronary circulation) nimetatakse inimesel ja mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Koronaarvereringe · Näe rohkem »
Kosmoselennu mõju inimesele
Kosmosesüstik orbiidil Kosmoselennud toovad kaasa inimestele mitmeid mõjusid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kosmoselennu mõju inimesele · Näe rohkem »
Kronotüüp
Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kronotüüp · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kusi · Näe rohkem »
Kuuldelävi
Kuuldelävi on minimaalne puhastooni heliintensiivsuse tase, mida inimene on võimeline tajuma helina.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kuuldelävi · Näe rohkem »
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kuulmine · Näe rohkem »
Kuulmiselundid
Kuulmiselundiks nimetatakse imetajate puhul enamasti kõrvu, mis näiteks inimesel koosnevad väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Kuulmiselundid · Näe rohkem »
Lahknevusnegatiivsus
Lahknevusnegatiivsus (inglise mismatch negativity ehk MMN) on sündmusseosega potentsiaal (inglise event-related potential ehk ERP), mis tekib ootamatule stiimulile stiimulite reas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Lahknevusnegatiivsus · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Lihastoonus
Lihastoonus on skeletilihase seisundit iseloomustav suurus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Lihastoonus · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Lima · Näe rohkem »
Limaskestabarjäär
Limaskestabarjäär (inglise keeles mucosal barrier) on epiteelirakkude membraanil ja nendevahelistel tiheliidustel põhinev limaskesta ioonide, molekulide, bakterite jm läbivust blokeeriv või pärssiv omadus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Limaskestabarjäär · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Loode · Näe rohkem »
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Loote vereringe · Näe rohkem »
Maitsmine
Keel – maitsmise meeleelund Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldustYarmolinsky D.A., Zuker C.S., Ryba N.J. "Common sense about taste: from mammals to insects".
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Maitsmine · Näe rohkem »
Makroelemendid
Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Makroelemendid · Näe rohkem »
Maksa regeneratsioon
Maksa regeneratsioon ehk maksa taasteke ka maksakoe regeneratsioon on paljudel selgroogsetel loomadel maksas toimiv füsioloogiline protsess, mis põhineb maksa taastumisvõimel ja mille käigus toimub mitmesuguste tegurite toimel elundi vananenud, kahjustunud, hävinud või eemaldatud koe regeneratsioon, mil ebafunktsionaalsed rakud asendatakse funktsioneerivate maksarakkudega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Maksa regeneratsioon · Näe rohkem »
Maksimaalne hapniku tarbimine
Maksimaalne hapnikutarbimisvõime (inglise keeles VO2 max) on suurim võimalik hapniku tarbimistase intensiivse treeningu ajal.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Maksimaalne hapniku tarbimine · Näe rohkem »
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Maomahl · Näe rohkem »
Mõlemakäelisus
Mõlemakäelisus ehk ambidekstria on käte võrdosavus, käelisuse puudumine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Mõlemakäelisus · Näe rohkem »
Meditsiini mõisteid
Siin on loetletud meditsiini ja farmaatsia mõisteid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Meditsiini mõisteid · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Meeleelund · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Melaniin · Näe rohkem »
Melatoniin
Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Melatoniin · Näe rohkem »
Menstruaaltsükkel
Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Menstruaaltsükkel · Näe rohkem »
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Menstruatsioon · Näe rohkem »
Menstruatsioonitaoline vereeritus
Menstruatsioonitaoline vereeritus ehk menstruatsioonitaoline veritsus on vereeritus tupest, mida põhjustab emaka limaskesta füsioloogiline seisund, kui sellele ei eelne ovulatsiooni (nagu menstruatsiooni puhul).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Menstruatsioonitaoline vereeritus · Näe rohkem »
Mesenhüüm-epiteel-üleminek
Metastaseerumisel esinevad nii EMT kui MET. Tõlge inglise keelest: ''Primary tumor'' - vähi algkolle; ''Hybrid E/M cells'' - nii epiteliaalsete kui mesenhümaalsete tunnustega rakud; ''Metastatic tumor'' - metastaatiline kolle; ''Epithelial phenotype'' - epiteliaalne fenotüüp; ''Endothelial cell'' - endoteeli rakk; ''Epithelial cancer cell'' - epiteliaalsete tunnustega vähirakk; ''Blood cell'' - vererakk. Mesenhüüm-epiteel-üleminek ehk mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek on liikuvamate mesenhümaalse fenotüübiga rakkude (nt fibroblastide) muundumine polariseeritud väheliikuvateks rakkudeks (tüüpiliselt epiteelirakkudeks).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Mesenhüüm-epiteel-üleminek · Näe rohkem »
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Metaboliit · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Metabolism · Näe rohkem »
Meyeri-Overtoni reegel
Meyeri-Overtoni reegel on seaduspära lipiidides lahustuvate ainete anesteetilise efekti kohta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Meyeri-Overtoni reegel · Näe rohkem »
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Mikroelemendid · Näe rohkem »
Mikrovereringe
Mikrovereringe ehk mikrotsirkulatsioon (ladina keeles microcirculatio) on koondnimetus arterioolides, verekapillaarides ja veenulites toimiva vereringe kohta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Mikrovereringe · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Monokromaasia
Monokromaasia on täielik värvipimedus, mis on tingitud vaid üht tüüpi värve eristavate rakkude olemasolust silmas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Monokromaasia · Näe rohkem »
Muskariin-atsetüülkoliini retseptorid
Muskariin-atsetüülkoliini retseptorid (ka muskariini retseptorid) on retseptorid, kus virgatsaine ülesannet täidab atsetüülkoliin, mistõtttu nad liigitatakse atsetüülkoliini retseptorite alla.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Muskariin-atsetüülkoliini retseptorid · Näe rohkem »
Naftokinoonid
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Naftokinoonid · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Nägemine · Näe rohkem »
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Nälgimine · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Neuroplastilisus
Neuroplastilisus ehk aju plastilisus ehk neuraalne plastilisus on sünapside, neuronite ja ajupiirkondade võime oma anatoomiat ja talitlust vastavalt kasutamisele optimeerida.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Neuroplastilisus · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Neurotrofiinid
Neurotrofiinid on rühm valke, mis reguleerivad närvirakkude eksistentsi, arengut ja talitlust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Neurotrofiinid · Näe rohkem »
Neurulatsioon
Neurulatsioon on selgroogsete loomade embrüogeneesi varane staadium, mille käigus kujuneb neuraalplaat, mis volditakse neuraaltoruks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Neurulatsioon · Näe rohkem »
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Noradrenaliin · Näe rohkem »
Norskamine
Helifail Norskamine on une ajal ülemiste hingamisteede ahenemisest ja pehmesuulae vibreerimisest tekkiv tugev hingamisheli.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Norskamine · Näe rohkem »
Notsitseptor
Notsitseptorid on notsitseptorid, mille ärritamine kutsub tavaliselt esile valuaistingu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Notsitseptor · Näe rohkem »
Nurisünnitus
Nurisünnitus ehk iseeneslik abort ehk spontaanne abort on surnud embrüo või loote iseeneslik väljumine emakast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Nurisünnitus · Näe rohkem »
Nurrumine
Kodukassi nurrumine Nurrumine on mõnede kaslaste ning kärpkaslaste tekitatav madala sagedusega korrapäraselt vibreeriv heli.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Nurrumine · Näe rohkem »
Nutt
Nutt pisaratega Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis tähendab, et nutu põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm vms.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Nutt · Näe rohkem »
Oraalne tolerants
Oraalne tolerants on immunoloogiline protsess, kus organismi tavapärane immunoloogiline reaktsioon surutakse alla, kui tegu on suukaudselt manustatud antigeenidega, nagu toidus sisalduvad valgud ja kahjutud bakteriaalsed antigeenid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Oraalne tolerants · Näe rohkem »
Osmoregulatsioon
Osmoregulatsioon on organismi võime reguleerida endas sisalduvate vedelike osmootset rõhku, mille abil säilitada sobivat vee ja soolade sisaldust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Osmoregulatsioon · Näe rohkem »
Ovogenees
Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ovogenees · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
P300
P300 (P3) ajulaine on sündmusseosega potentsiaal (ingl.k event-related potential - ERP), mis tekib otsustamise protsessi vältel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja P300 · Näe rohkem »
Paremakäelisus
Paremakäelisus on käelisuse vorm, mille korral juhtkäeks on parem käsi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Paremakäelisus · Näe rohkem »
Päevanägemine
nanomeetrites Päevanägemine ehk fotoopiline nägemine on silma nägemine hea valguse käes.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Päevanägemine · Näe rohkem »
Pentakromaasia
Pentakromaasia on täielik värvide nägemine, mis on tingitud viit tüüpi värve eristavate rakkude olemasolust silmas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pentakromaasia · Näe rohkem »
Pidurdussünaps
Pidurdussünaps on sünaps, mille kaudu saabub närvirakku pidurdavaid signaale.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pidurdussünaps · Näe rohkem »
Pilgujälgimine
Pilgujälgimine ehk silmajälgimine on pilgu suuna ja fookuse ning silmaliigutuste mõõtmine ja selle tulemuste kuvamine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pilgujälgimine · Näe rohkem »
Pinotsütoos
Pinotsütoos skemaatiliselt Pinotsütoos (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pinotsütoos · Näe rohkem »
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pisaranääre · Näe rohkem »
Platsentaarbarjäär
Platsentaarbarjäär eraldab loote vereringet ema vereringest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Platsentaarbarjäär · Näe rohkem »
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Poikilotermia · Näe rohkem »
Pollutsioon
Pollutsioon on iseeneslik seemnepurse magamise ajal.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pollutsioon · Näe rohkem »
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pooldumine · Näe rohkem »
Poolväärtusaeg
Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi, vee või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Poolväärtusaeg · Näe rohkem »
Propriotseptsioon
Propriotseptsioon ehk süvatundlikkus on võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Propriotseptsioon · Näe rohkem »
Psühhoakustika
Psühhoakustika on teadusharu, mis uurib kuulmistaju ja audioloogiat ehk seda, kuidas tajuvad inimesed erinevaid helisid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Psühhoakustika · Näe rohkem »
Psühhotroopne aine
Psühhotroopne aine on psühhoaktiivne keemiline aine, mis mõjub (kesk)närvisüsteemile ning võib toimida taju, mõtlemist, emotsioone, käitumist mõjutavana.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Psühhotroopne aine · Näe rohkem »
Puhkeseisund
Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Puhkeseisund · Näe rohkem »
Punastamine
Punastamine on seisund, mille korral inimese näole, kaelale ja ülakehale ilmub laiguline punetus, kui pinnaveresooned laienevad ja pinna verevool suureneb.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Punastamine · Näe rohkem »
Pungumine
Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Pungumine · Näe rohkem »
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rakuhingamine · Näe rohkem »
Rasvhapete mobilisatsioon
Rasvhapete mobilisatsioon on kehas toimuv protsess, mille eesmärk on stressiga toimetulekuks varustada kudesid piisava koguse energiaga.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rasvhapete mobilisatsioon · Näe rohkem »
Rasvlahustuvad vitamiinid
Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja seesama suur täht (A, E, K, F, D) väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rasvlahustuvad vitamiinid · Näe rohkem »
Röhitised
Röhitised Röhitised on gaasi tahtmatud järsud väljumised maost või söögitorust suuõõnde, mõnikord koos vähese hulga maosisaldisega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Röhitised · Näe rohkem »
Refleks
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Refleks · Näe rohkem »
Retinoidid
Esimese ja teise põlvkonna retinoidid Retinoidid on A-vitamiini looduslikud ja sünteetilised vormid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Retinoidid · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Retseptor · Näe rohkem »
Rinnapiim
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rinnapiim · Näe rohkem »
Rinnast võõrutamine
Rinnast võõrutamine ehk ablaktatsioon on imiku võõrutamine rinnaga toitmisest koos võimalikult samaaegse rinnapiima erituse lakkamisega emal.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rinnast võõrutamine · Näe rohkem »
Rodopsiin
Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Rodopsiin · Näe rohkem »
Roe
Inimese roe klosetipotis Roe ehk väljaheide ehk väljaheited ehk ekskrement ehk ekskremendid (ladina keeles faeces) on loomade (sealhulgas inimese) seedekulgla läbinud ja ümbertöötatud toit, mis väljutatakse päraku või kloaagiava kaudu.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Roe · Näe rohkem »
Roomamine
Roomamine on kulgemisviis, mille puhul organism liigub edasi kehaga pinnale toetudes.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Roomamine · Näe rohkem »
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sapp · Näe rohkem »
Sarvkiht
Sarvkihi lamendunud naharakud (üleval) Sarvkiht (ladina keeles stratum corneum) on marrasknaha kõige ülemisem pindmine kiht, mis on minetanud närvisüsteemi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sarvkiht · Näe rohkem »
Söömine
Söömine on toidu (või selle aseaine) suhu panemine või suu abil suhu võtmine, selle peenendamine ja niisutamine suus (see võib ka mitte toimuda) ja allaneelamine seedimise võimaldamiseks (seedimine algab sageli söömise käigus; see võib ka jääda pooleli või ebatäielikuks) või täiskõhutunde tekitamiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Söömine · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sülg · Näe rohkem »
Sünd
Vesikirp sünnitamas Lehm sünnitamas Sünni ehk sünnijuhu all mõistetakse organismi järeltulija ilmaletulekut ehk prenataalse arengu üleminekut postnataalseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sünd · Näe rohkem »
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sünnitus · Näe rohkem »
Süstoolne vererõhk
Süstoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku vatsakestesüstoli jooksul.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Süstoolne vererõhk · Näe rohkem »
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Seedimine · Näe rohkem »
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sekretsioon · Näe rohkem »
Selgmine valgusvastus
Selgmine valgusvastus on refleks, mis aitab loomadel, nagu kaladel ja putukatel aru saada, milline kehapool on üleval, võimaldades neil hoida oma keha püstises asendis.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Selgmine valgusvastus · Näe rohkem »
Silma adaptatsioon
pisi Silma adaptatsioon on inimese silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks erinevatel valgustugevustel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Silma adaptatsioon · Näe rohkem »
Silmatõmblus
Horisontaalne silmatõmblus Silmatõmblus ehk nüstagm (nystagmus) on tahtmatu silmaliigutus, mille korral sujuvad liigutused ühes suunas vahelduvad sakaadiliste liigutustega teises suunas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Silmatõmblus · Näe rohkem »
Smeegma
Smeegma (ka smegma, kreeka keeles smēgma 'seep') on enamiku imetajate välistel suguelunditel (ld organa genitalia externa), nii naise kui ka mehe suguelunditel paiknevate rasunäärmete toodetav sekreet ehk nõre.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Smeegma · Näe rohkem »
Spermatogenees
Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Spermatogenees · Näe rohkem »
Stroboskoopiline efekt
Olenevalt valguse vilkumissagedusest näib pöörlev element seisvat paigal või pöörlevat aeglaselt päri- või vastupäeva Stroboskoopiline efekt (kreeka k strobos, ’pöörlemine’) avaldub kiiresti pöörleva (või võnkuva) eseme nägemises liikumatuna või aeglaselt pöörlevana, kui eset valgustatakse pulseeriva (perioodiliselt vilkuva) valgusega, kusjuures pulseerimissagedus (vilkumissagedus) on eseme pöörlemissagedusega (peaaegu) võrdne või sellega kordne.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Stroboskoopiline efekt · Näe rohkem »
Sukeldumisrefleks
Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sukeldumisrefleks · Näe rohkem »
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Sulgimine · Näe rohkem »
Surnultsünd
Surnultsünd märgib elu tundemärkide (hingamine, liigutused, südamelöögid) puudumist pärast lapse täielikku väljumist sünnitusteedest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Surnultsünd · Näe rohkem »
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Suur vereringe · Näe rohkem »
Tagasihaare
Tagasihaare on raku poolt eritatud keemilise ühendi reabsorptsioon.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tagasihaare · Näe rohkem »
Taksis
Taksis ehk suunatud liikumine on nähtus, kus loomorganism või mikroorganism liigub mingi (välis)ärriti suunas (positiivne taksis) või sellest eemale (negatiivne taksis).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Taksis · Näe rohkem »
Taliuinak
Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Taliuinak · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Talveuni · Näe rohkem »
Tardumusuni
Tardumusuni ehk letargia ehk torpor on mitmetel lindudel ja mõnedel imetajatel esinev ajutine kehatemperatuuri langus koos ainevahetuse intensiivsuse vähenemisega, mis on seotud toitumiseks sobimatute ilmadega.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tardumusuni · Näe rohkem »
Tüümuse taandareng
Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tüümuse taandareng · Näe rohkem »
Tümopoees
Tümopoees on tänapäevastel toimiva tüümusega sündinud selgroogsete loomadel tüümuses toimuvate protsesside koondnimetus, mille käigus luuüdist migreerunud tümotsüüdid diferentseeruvad (rakkude arvukuse suurenemine, positiivne selektsioon tüümuse koores ja negatiivne selektsioon tüümuse säsis) küpseteks T-rakkudeks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tümopoees · Näe rohkem »
Teadvuse neuraalsed korrelaadid
Teadvuse neuraalsed korrelaadid, ka teadvuse neuronaalsed korrelaadid (akronüüm TNK; inglise keeles neural correlates of consciousness, NCC) on teadvuseprotsessidega kaasas käivad ajuprotsessid.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Teadvuse neuraalsed korrelaadid · Näe rohkem »
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Termoregulatsioon · Näe rohkem »
Tetrakromaasia
Tetrakromaasia ehk neljavärvinägemine on nelja tüüpi kolvikeste (või üldiselt nelja sõltumatu värvusinformatsioonikanali) omamine.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tetrakromaasia · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Toitained · Näe rohkem »
Trikromaasia
Trikromaasia on värvide nägemine, mis põhineb kolme tüüpi kolvikeste olemasolul silmas.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Trikromaasia · Näe rohkem »
Tupe mikrofloora
Tupe mikrofloora ehk mikrobioota moodustavad naise sugutraktis elutsevate bakterite kooslused, mis võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Tupe mikrofloora · Näe rohkem »
Ubikinoonid
Ubikinoonid ehk Q-vitamiin ehk vitamiin Q ja koensüüm Q on lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega vitamiinilaadsete biomolekulide ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite rühm, ka aktiivsed koensüümid, mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk isopreenüksustest varieeruv külgahel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ubikinoonid · Näe rohkem »
Ultrafiltratsioon
Ultrafiltratsioon ehk ultrafiltrimine ehk ultrafiltreerimine on nähtus, kus vedelik liigub läbi poolläbilaskva (semipermeaabli) bio- või tehismembraani.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Ultrafiltratsioon · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Valu · Näe rohkem »
Valulävi
Valulävi on ärrituse intensiivsus, millest alates tekib valuaisting.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Valulävi · Näe rohkem »
Vasakukäelisus
Vasakukäelisus on käelisuse vorm, mille korral juhtkäeks on vasak käsi.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vasakukäelisus · Näe rohkem »
Vasodilatatsioon
Vasodilatatsioon on veresoonte laienemine nende seintes paiknevate silelihasrakkude lõtvumise tulemusena, eriti suurtes arterites, väiksemates arterioolides ja suurtes veenides.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vasodilatatsioon · Näe rohkem »
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Väike vereringe · Näe rohkem »
Värvitaju
Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav silma võrkkest, täpsemalt selle valgustundlikud rakud kolvikesed > aju nägemiskeskus Värvitaju on võime ära tunda erinevusi valguse spektraalses koostises.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Värvitaju · Näe rohkem »
Vöötlihas
Skeletilihas Vöötlihas koosneb kimpudeks koondunud vöödilistest lihaskiududest.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vöötlihas · Näe rohkem »
Veise ternespiim
Ternespiim ehk kolostrum on algne piim, mida emane veis eritab pärast poegimist ja mille koostis erineb tavapiima omast.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Veise ternespiim · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Vere-tüümuse barjäär
Vere-tüümuse barjäär (lad claustrum haematothymicum) on paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse kapillaaridest, endoteeli- ja tüümuse epiteelirakkudest ning mitmetest teistest rakkudest moodustunud barjäär tüümuse koores, mis reguleerib osade ainete ja rakkude ringlust vere ja tüümuse mikrokeskkonna vahel.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vere-tüümuse barjäär · Näe rohkem »
Veregrupid
Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained: antigeenid ja antikehad.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Veregrupid · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Verelible · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vererõhk · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vereringe · Näe rohkem »
Vesilahustuvad vitamiinid
Vesilahustuvad vitamiinid on koondnimetus vitamiinide rühmadesse kuuluvate vees lahustuvate ja vitamiinilaadset toimet omavate erinevate vitameeride ja derivaatide kohta.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vesilahustuvad vitamiinid · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Vitamiinid · Näe rohkem »
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria pärineb 19.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria · Näe rohkem »
Zooloogia mõisteid
Zooloogia mõistete loend sisaldab zooloogilisi mõisteid, sealhulgas ka loomadele spetsiifilisi ökoloogia mõisteid ja mitte-inimesele omaseid anatoomia mõisteid (vt ka anatoomia mõistete loendit ja ökoloogia mõistete loendit).
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja Zooloogia mõisteid · Näe rohkem »
10 protsendi müüt
10 protsendi müüt on levinud väljamõeldis, eksiarvamus, mille kohaselt kasutab inimene vaid kümmet protsenti oma ajust.
Uus!!: Füsioloogia mõisteid ja 10 protsendi müüt · Näe rohkem »
