Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Abstsiishape, Adaptatsioon, Ökoloogialeksikon, Diapaus, Diferentseerumine, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Elund, Embrüo, Etüleen, Fenoolid, Fotoperiodism, Geel, Geograafiline laius, Hapnik, Herbivooria, Hingamine, Homöostaas, Hormoonid, Idanemine, Idu, Inhibiitor, Jagunemine, Kõrb, Kõrrelised, Kohanemine, Kohasus, Konkurents (bioloogia), Lämmastik, Liik (bioloogia), Maapähkel, Mükoriisa, Metabolism, Mugul, Muld, Niiskus, Patogeen, Päikesekiirgus, Põud, Pung, Rakk, Risoom, Seeme, Seemnerüü, Seened, Soojusisolatsioon, Suveuni, Taliuinak, Talveuni, Temperatuur, Terpenoidid, ..., Tuul, Valgus, Vesi, Vesinikeksponent, Viirused. Laienda indeks (5 rohkem) »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Uus!!: Puhkeseisund ja Abstsiishape · Näe rohkem »
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Uus!!: Puhkeseisund ja Adaptatsioon · Näe rohkem »
Ökoloogialeksikon
"Ökoloogialeksikon" on 1992.
Uus!!: Puhkeseisund ja Ökoloogialeksikon · Näe rohkem »
Diapaus
Diapaus on putukate (ka mõne imetaja) eriline füsioloogiline puhkeseisund, mis avaldub ajutises kasvu ja arengu pidurdumises, mis on esile kutsutud enamasti ebasoodsate keskkonnatingimuste (näiteks madala õhutemperatuuri) tõttu.
Uus!!: Puhkeseisund ja Diapaus · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Puhkeseisund ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Puhkeseisund ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Puhkeseisund ja Elund · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Puhkeseisund ja Embrüo · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Puhkeseisund ja Etüleen · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Puhkeseisund ja Fenoolid · Näe rohkem »
Fotoperiodism
Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele.
Uus!!: Puhkeseisund ja Fotoperiodism · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Puhkeseisund ja Geel · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Puhkeseisund ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Puhkeseisund ja Hapnik · Näe rohkem »
Herbivooria
Liblikaröövikud taimelehel toitumas Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Uus!!: Puhkeseisund ja Herbivooria · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Puhkeseisund ja Hingamine · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Puhkeseisund ja Homöostaas · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Puhkeseisund ja Hormoonid · Näe rohkem »
Idanemine
Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.
Uus!!: Puhkeseisund ja Idanemine · Näe rohkem »
Idu
Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.
Uus!!: Puhkeseisund ja Idu · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Puhkeseisund ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Uus!!: Puhkeseisund ja Jagunemine · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Puhkeseisund ja Kõrb · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Puhkeseisund ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Uus!!: Puhkeseisund ja Kohanemine · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Puhkeseisund ja Kohasus · Näe rohkem »
Konkurents (bioloogia)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.
Uus!!: Puhkeseisund ja Konkurents (bioloogia) · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Puhkeseisund ja Lämmastik · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Puhkeseisund ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Maapähkel
Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Uus!!: Puhkeseisund ja Maapähkel · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Puhkeseisund ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Puhkeseisund ja Metabolism · Näe rohkem »
Mugul
Kartuli mugulad Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Uus!!: Puhkeseisund ja Mugul · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Puhkeseisund ja Muld · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: Puhkeseisund ja Niiskus · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Puhkeseisund ja Patogeen · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Puhkeseisund ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Puhkeseisund ja Põud · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Puhkeseisund ja Pung · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Puhkeseisund ja Rakk · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Puhkeseisund ja Risoom · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Puhkeseisund ja Seeme · Näe rohkem »
Seemnerüü
seemnealgme muundunud jalg ehk funiikulus Hariliku jugapuu seemnerüü areng. Seemnerüü on algul väike roheline kate seemne alusel, seejärel muutub pruuniks või punaseks ning kasvab ümber seemne, lõpuks muutub lihakaks ja erepunaseks. Akaatsia ''Acacia salicina'' kaun seemnete ja seemnerüüdega Granaatõun sisaldab seemneid, mis kumavad seemnerüüdest läbi Longanid Litšid Maitsva akipuu seeme ja seemnerüü Hariliku kikkapuu seemned oranžide seemnerüüdega Seemnerüü ehk arill ehk arillus (arillus) on seemet osaliselt (mõnikord vaevalt nähtavana) või täielikult ümbritsev lihakas kate.
Uus!!: Puhkeseisund ja Seemnerüü · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Puhkeseisund ja Seened · Näe rohkem »
Soojusisolatsioon
Soojusisolatsioon on torustikus kasutatav soojus- või heliisolatsioon.
Uus!!: Puhkeseisund ja Soojusisolatsioon · Näe rohkem »
Suveuni
sarikalise vartel Suveuni ehk estivatsioon on loomade puhkeseisund, mis võimaldab üle elada (erinevalt talveunest) looma elukeskkonnas teatud perioodil vältavat kuuma ja enamasti toiduvaest aega.
Uus!!: Puhkeseisund ja Suveuni · Näe rohkem »
Taliuinak
Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Uus!!: Puhkeseisund ja Taliuinak · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Puhkeseisund ja Talveuni · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Puhkeseisund ja Temperatuur · Näe rohkem »
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Uus!!: Puhkeseisund ja Terpenoidid · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Puhkeseisund ja Tuul · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Puhkeseisund ja Valgus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Puhkeseisund ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Puhkeseisund ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Puhkeseisund ja Viirused · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Dormantsus, Puhkeperiood, Puhkestaadium.
