Sisukord
21 suhted: Absoluutne temperatuur, Avogadro seadus, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Charles'i seadus, Gaas, Ideaalne gaas, Joseph Louis Gay-Lussac, Keemiline reaktsioon, Kineetiline energia, Lähteaine, Loodusseadus, Mass, Molekul, Rõhk, Ruumala, Saadus, Täisarv, Temperatuur, Termomeeter, Võrdelisus, 1808.
Absoluutne temperatuur
Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Absoluutne temperatuur
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Avogadro seadus
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Boyle'i-Mariotte'i seadus
Charles'i seadus
Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga Charles'i seaduse järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Charles'i seadus
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Gaas
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Ideaalne gaas
Joseph Louis Gay-Lussac
Joseph Louis Gay-Lussac Joseph Louis Gay-Lussac (kuni 1803. aastani oli ta perekonnanimi Gay; 6. detsember 1778 Saint-Léonard-de-Noblat – 10. mai 1850 Pariis) oli prantsuse keemik ja füüsik.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Joseph Louis Gay-Lussac
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Keemiline reaktsioon
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Kineetiline energia
Lähteaine
Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Lähteaine
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Loodusseadus
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Mass
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Molekul
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Rõhk
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Ruumala
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Saadus
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Täisarv
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Temperatuur
Termomeeter
Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuure.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Termomeeter
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja Võrdelisus
1808
1808.
Vaata Gay-Lussaci seadus ja 1808
Tuntud ka kui Amontons'i seadus, Amontonsi seadus, Gay-Lussac'i seadus.