Sisukord
18 suhted: Eesti keel, Foto, Geoloog, Haamer, Kihilisus, Kildaline tekstuur, Kivi, Kivim, Kivistis, Kristalne kivim, Luup, Mõõtkava, Mineraal, Murenemine, Paljand, Sete, Taimed, Vasar.
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Geoloogivasar ja Eesti keel
Foto
Esimene inimesest tehtud foto. Robert Corneliuse autoportree aastast 1839. Foto (vanemas kirjanduses ka: päevapilt, ülesvõte) on fotograafilise menetluse teel saadud püsiv kujutis või selle reproduktsioon.
Vaata Geoloogivasar ja Foto
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Vaata Geoloogivasar ja Geoloog
Haamer
Haamriga naelutamine Haamer on tööriist mida kasutatakse löögijõu edastamiseks, mis tekib kokkupõrkel esemega.
Vaata Geoloogivasar ja Haamer
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Vaata Geoloogivasar ja Kihilisus
Kildaline tekstuur
kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.
Vaata Geoloogivasar ja Kildaline tekstuur
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Geoloogivasar ja Kivi
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Geoloogivasar ja Kivim
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Geoloogivasar ja Kivistis
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Vaata Geoloogivasar ja Kristalne kivim
Luup
Luubi suurendava toime selgituseks. Ülemisel skeemil vaadatakse eset (püstnoolt) ilma luubita ja see paistab nurga \varphi_0 all. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksem on nurkAlumisel skeemil vaadatakse sama eset läbi luubi. Kui luubi kaugus esemest on võrdne fookuskaugusega f, väljuvad luubist paralleelsed kiired ja seega on kujutise nurk \varphi vaatekaugusest sõltumatu.
Vaata Geoloogivasar ja Luup
Mõõtkava
Mõõtkava ehk ka mastaap (saksa keeles Maßstab, Maß 'suurus' ja Stab 'vars') on suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud või suurendatud võrreldes tõeliste suurustega.
Vaata Geoloogivasar ja Mõõtkava
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Geoloogivasar ja Mineraal
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Geoloogivasar ja Murenemine
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Vaata Geoloogivasar ja Paljand
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Geoloogivasar ja Sete
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Geoloogivasar ja Taimed
Vasar
Vasara osad:1. silm, 2. pea, 3. põhi, 4. pinn ja 5. vars Vasar ehk haamer on tööriist materjali või objekti löögiga töötlemiseks.
Vaata Geoloogivasar ja Vasar
Tuntud ka kui Geoloogi haamer, Geoloogi vasar, Geoloogiline vasar.