Sisukord
74 suhted: Ageri mõis, Albrecht Christoph Finck von Finckenstein, Anna Ivanovna, Anna Leopoldovna, Barbara Juliane von Krüdener, Carnikava, Duell, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, EEVA, Ernst Burchard von Mengden, Ernst von Mengden, Friedrich Bienemann (1860–1915), Galgauska, Georg Leopold von Glasenapp, Historisk tidskrift, Hummuli lahing, Ida-Preisimaa, Igate, Jakob Staël von Holstein, Jööri mõis, Juliuse kalender, Kärde rahu, Kõima mõis, Kindralmajor, Koonga mõis, Koraal, Krister Klasson Horn af Åminne, Kullamaa mõis, Kuramaa, Kusa, Läti keel, Leideni Ülikool, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Luunja mõis, Mālmuiža, Mõis, Mõrv, Meņģele, Mengden, Mihkli kihelkond, Nissi kihelkond, Nordische Miscellaneen, Ogre mõis, Ooberst, Otto Reinhold Taube, Otto von Mengden, Ozolmuiža, Pljussa jõgi, ... Laienda indeks (24 rohkem) »
Ageri mõis
Ageri mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas.
Vaata Gustav von Mengden ja Ageri mõis
Albrecht Christoph Finck von Finckenstein
Albrecht Christoph Finck von Finckenstein (suri oktoobris 1660 Saberaus, Ida-Preisimaal) oli Brandenburgi aadlik, õukondlane ja ametnik.
Vaata Gustav von Mengden ja Albrecht Christoph Finck von Finckenstein
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Vaata Gustav von Mengden ja Anna Ivanovna
Anna Leopoldovna
Suurvürstinna Anna Leopoldovna''19. sajandi alguse õlimaal, tundmatu autor'' Anna Leopoldovna (sünninimi Elisabeth Katharina Christine; 18. detsember (vkj 7. detsember) 1718 Rostock – 18. märts (vkj 7. märts) 1746 Holmogorõ) oli Mecklenburg-Schwerini printsess, Venemaa valitseva Romanovite perekonna liige ja aastatel 1740–1741 Venemaa Keisririigi regent oma alaealise poja Ivan VI valitsusajal.
Vaata Gustav von Mengden ja Anna Leopoldovna
Barbara Juliane von Krüdener
Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor Angelika Kauffmann Beate Barbara Juliane von Krüdener (neiupõlvenimega Vietinghoff-Scheel; 22. november 1764 Riia – 25. detsember 1824 Bilohirsk) oli Liivimaa aadlikust kirjanik ja pietist, Viitina mõisaproua.
Vaata Gustav von Mengden ja Barbara Juliane von Krüdener
Carnikava
Carnikava on küla (lielciems) Lätis Ādaži piirkonnas, Carnikava valla halduskeskus.
Vaata Gustav von Mengden ja Carnikava
Duell
Thomas Couture, "Duell pärast maskeraadi" (1857) Duell ehk kahevõitlus on duellireeglite alusel peetav võitlus, mille aluseks on ühe osapoole väljakutse talle või kolmandale isikule suunatud solvangu eest.
Vaata Gustav von Mengden ja Duell
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata Gustav von Mengden ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
EEVA
Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu ehk EEVA on 2002.
Vaata Gustav von Mengden ja EEVA
Ernst Burchard von Mengden
Krahv Ernst Burchard von Mengden (vene Эрнст Бурхард фон Менгден; 1738 – 1797 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Vaata Gustav von Mengden ja Ernst Burchard von Mengden
Ernst von Mengden
Ernst von Mengden (1593 – 30. november 1655) oli Liivimaa maanõunik, Liivimaa maamarssal (1646) ja Rootsi ooberstleitnant.
Vaata Gustav von Mengden ja Ernst von Mengden
Friedrich Bienemann (1860–1915)
Friedrich Gustav Bienemann (19. mai (vkj) 1860 Arcis, Bessaraabia – 5. august (vkj) 1915 Riia) oli baltisaksa ajaloolane ja ajakirjanik.
Vaata Gustav von Mengden ja Friedrich Bienemann (1860–1915)
Galgauska
Gaulgauskase postkontori hoone (november 2014) Galgauska (varasema lätikeelse nimega Veiši) on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Galgauska valla halduskeskus.
Vaata Gustav von Mengden ja Galgauska
Georg Leopold von Glasenapp
Georg Leopold von Glasenapp (1650?–1702) oli Rootsi sõjaväelane ja aadlik, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Gustav von Mengden ja Georg Leopold von Glasenapp
Historisk tidskrift
Historisk tids(s)krift ('ajalooajakiri') on mitme ajakirja nimi.
Vaata Gustav von Mengden ja Historisk tidskrift
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Vaata Gustav von Mengden ja Hummuli lahing
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Gustav von Mengden ja Ida-Preisimaa
Igate
Igate (vanasti Igates muiža ehk 'Igate mõis') on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas.
Vaata Gustav von Mengden ja Igate
Jakob Staël von Holstein
Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.
Vaata Gustav von Mengden ja Jakob Staël von Holstein
Jööri mõis
Jööri mõis (saksa keeles Jöör; ka Jõõri mõis) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Gustav von Mengden ja Jööri mõis
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Gustav von Mengden ja Juliuse kalender
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Vaata Gustav von Mengden ja Kärde rahu
Kõima mõis
Kõima mõis (ka Tammaru mõis; saksa keeles Kaima)http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 21.11.2017) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata Gustav von Mengden ja Kõima mõis
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Gustav von Mengden ja Kindralmajor
Koonga mõis
Koonga mõis (saksa keeles Kokenkau) oli riigimõis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas.
Vaata Gustav von Mengden ja Koonga mõis
Koraal
Koraal (keskladina sõnast choralis 'koori-', kreekakeelsest sõnast χορός chorós 'koor') on kirikulaul, mida esitab koor.
Vaata Gustav von Mengden ja Koraal
Krister Klasson Horn af Åminne
Krister Horn Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.
Vaata Gustav von Mengden ja Krister Klasson Horn af Åminne
Kullamaa mõis
Kullamaa mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Vaata Gustav von Mengden ja Kullamaa mõis
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Gustav von Mengden ja Kuramaa
Kusa
Kusa (saksa keeles Kussen) on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Arona valla halduskeskus.
Vaata Gustav von Mengden ja Kusa
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Gustav von Mengden ja Läti keel
Leideni Ülikool
Leideni Ülikooli logo Leideni Ülikool on Leidenis asuv 1575.
Vaata Gustav von Mengden ja Leideni Ülikool
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Vaata Gustav von Mengden ja Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata Gustav von Mengden ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata Gustav von Mengden ja Liivimaa maanõunik
Luunja mõis
Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Vaata Gustav von Mengden ja Luunja mõis
Mālmuiža
Mālmuiža on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.
Vaata Gustav von Mengden ja Mālmuiža
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Gustav von Mengden ja Mõis
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Vaata Gustav von Mengden ja Mõrv
Meņģele
Külla jääb Zvanezersi järv Meņģele on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas Meņģele vallas.
Vaata Gustav von Mengden ja Meņģele
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Gustav von Mengden ja Mengden
Mihkli kihelkond
Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Vaata Gustav von Mengden ja Mihkli kihelkond
Nissi kihelkond
Nissi kihelkond (lühend Nis, saksa keeles Kirchspiel Nissi) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa lääneosas.
Vaata Gustav von Mengden ja Nissi kihelkond
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Vaata Gustav von Mengden ja Nordische Miscellaneen
Ogre mõis
Ogre mõis (saksa keeles Ogershof, läti keeles Ogresmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.
Vaata Gustav von Mengden ja Ogre mõis
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Vaata Gustav von Mengden ja Ooberst
Otto Reinhold Taube
Otto Reinhold Taube hauamonument Tallinna Toomkirikus O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf (vaadatud 12.12.2023) Otto Reinhold Taube (27. november 1627 – 17. mai 1689) oli Liivimaa aadlik ja sõjaväelane Rootsi teenistuses, Karlö vabahärra.
Vaata Gustav von Mengden ja Otto Reinhold Taube
Otto von Mengden
Otto von Mengdeni kujutis tema hauplaadilt Riia toomkirikus. Otto von Mengden, Menģele vabahärra (1597 – 26. veebruar 1681) oli Liivimaa mõisnik, aadlitegelane ja sõjaväelane Rootsi teenistuses (ooberst).
Vaata Gustav von Mengden ja Otto von Mengden
Ozolmuiža
Ozolmuiža tammed Ozolmuiža on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Brīvzemnieki vallas.
Vaata Gustav von Mengden ja Ozolmuiža
Pljussa jõgi
Pljussa (vene Плюсса) on jõgi Venemaal, Narva jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Gustav von Mengden ja Pljussa jõgi
Rõuge kihelkond
Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Gustav von Mengden ja Rõuge kihelkond
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Gustav von Mengden ja Riia
Riia toomkirik
Riia toomkirik (läti keeles Rīgas Doms) on toomkirik Lätis Riias.
Vaata Gustav von Mengden ja Riia toomkirik
Saaluse mõis
Saaluse mõis, ka Uue-Saaluse mõis (saksa keeles Salishof) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Gustav von Mengden ja Saaluse mõis
Sinole
Sinole on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.
Vaata Gustav von Mengden ja Sinole
Staël von Holstein
Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Gustav von Mengden ja Staël von Holstein
Suntaži
Suntaži on küla (lielciems) Lätis Vidzemes Ogre piirkonnas, Suntaži valla halduskeskus.
Vaata Gustav von Mengden ja Suntaži
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Gustav von Mengden ja Tartu Ülikool
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Vaata Gustav von Mengden ja Tartu õuekohus
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Gustav von Mengden ja Ungern-Sternberg
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Gustav von Mengden ja Vabahärra
Vardi mõis
Vardi mõis (saksa keeles Schwartzen) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Gustav von Mengden ja Vardi mõis
Woldemar von Bock
Woldemar Bernhard Wilhelm Georg Heinrich von Bock (9. november 1816 Loodi mõis Viljandi kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 1. veebruar 1903 Bamberg Baieri kuningriik, Saksa keisririik) oli Liivimaa jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja.
Vaata Gustav von Mengden ja Woldemar von Bock
12. oktoober
12.
Vaata Gustav von Mengden ja 12. oktoober
1627
1627.
Vaata Gustav von Mengden ja 1627
1650
1650.
Vaata Gustav von Mengden ja 1650
1653
1653.
Vaata Gustav von Mengden ja 1653
1660
1660.
Vaata Gustav von Mengden ja 1660
1666
1666.
Vaata Gustav von Mengden ja 1666
1679
1679.
Vaata Gustav von Mengden ja 1679
1686
1686.
Vaata Gustav von Mengden ja 1686
1688
1688.
Vaata Gustav von Mengden ja 1688
26. detsember
26.
Vaata Gustav von Mengden ja 26. detsember
27. aprill
27.
Vaata Gustav von Mengden ja 27. aprill
Tuntud ka kui Gustav Mengden, Gustav Mengden von Altenwoga.