Sisukord
24 suhted: Bakterid, Ensüüm, Forell, Gustav I Vasa, Hailaadsed, Hapendamine, Kali, Karpkala, Lõhe, Norra, Norrland, Põhjalaht, Piim, Polüklooritud bifenüülid, Railaadsed, Räim, Rootsi, Rootsi köök, Rootsi keel, Sahhariidid, Särg, Uus Põhjala toit, Vanapõhja keel, 16. sajand.
- Norrland
- Rootsi köök
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Hapusilk ja Bakterid
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Hapusilk ja Ensüüm
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Vaata Hapusilk ja Forell
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Hapusilk ja Gustav I Vasa
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Vaata Hapusilk ja Hailaadsed
Hapendamine
Hapendamine on toiduainete konserveerimise viis, mille puhul toiduaineid säilitatakse bakterite moodustatud hapete abil.
Vaata Hapusilk ja Hapendamine
Kali
Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.
Vaata Hapusilk ja Kali
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Hapusilk ja Karpkala
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Hapusilk ja Lõhe
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Hapusilk ja Norra
Norrland
Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Hapusilk ja Norrland
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Vaata Hapusilk ja Põhjalaht
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Hapusilk ja Piim
Polüklooritud bifenüülid
Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.
Vaata Hapusilk ja Polüklooritud bifenüülid
Railaadsed
Määramata rai Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist.
Vaata Hapusilk ja Railaadsed
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Hapusilk ja Räim
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Hapusilk ja Rootsi
Rootsi köök
Lihapallid (''köttbullar'') koos kartulipüree ja pohlamoosiga on rootslaste seas väga populaarsed. Rootsi köök kätkeb endas Rootsi toiduvalmistamise traditsioone.
Vaata Hapusilk ja Rootsi köök
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Hapusilk ja Rootsi keel
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Hapusilk ja Sahhariidid
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Hapusilk ja Särg
Uus Põhjala toit
"Uus Põhjala toit" (islandi keeles Nýr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006.
Vaata Hapusilk ja Uus Põhjala toit
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Hapusilk ja Vanapõhja keel
16. sajand
16.
Vaata Hapusilk ja 16. sajand
Vaata ka
Norrland
- Hapusilk
- Norrland
Rootsi köök
- Hapusilk
- Hernesupp
- Kapsarull
- Kartulipuder
- Libekala
- Makaronivorm
- Maksapasteet
- Mannavaht
- Pikkpoiss
- Rabamurakas
- Rootsi köök
- Rootsi laud
- Saami köök
- Võileivatort
Tuntud ka kui Surströmming.