Sisukord
25 suhted: Balti erikord, Bogislaus von der Pahlen, Dietrich Friedrich von Patkul, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Harku mõis, Kapitulatsioon, Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740), Oldermann, Otto von Rehbinder, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Rootsi, Rootsi aeg, Rudolph Felix Bauer, Sündik, Staël von Holstein, Suurgild, Tallinn, Tallinna garnison, Tallinna raad, Venemaa Keisririik, 10. oktoober, 1710.
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Balti erikord
Bogislaus von der Pahlen
Bogislaus von der Pahlen (1646–1719) Bogislaus von der Pahlen (1646 – 27. august 1719) oli Rootsi ohvitser ning riigimees, kes osales Põhjasõjas ning tõusis oobersti auastmeni.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Bogislaus von der Pahlen
Dietrich Friedrich von Patkul
Dietrich Friedrich von Patkul (ka Diederich Friedrich Pattküll; surnud 10. oktoober 1710) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1706).
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Dietrich Friedrich von Patkul
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Eestimaa
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Harku mõis
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Kapitulatsioon
Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)
Magnus Wilhelm von Nieroth (vene: Магнус-Вильгельм фон Нирот) (u 1663 – 1740 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, vabahärra (1687) ja Venemaa Keisririigi poliitik.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)
Oldermann
Oldermann oli keskajal mõne organisatsiooni (nt gildi, tsunfti) esimees.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Oldermann
Otto von Rehbinder
Otto von Rehbinder (arvatavasti 1640 – oktoober 1710) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Otto von Rehbinder
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Põhjasõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Põhjasõda Eesti alal
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Rootsi aeg
Rudolph Felix Bauer
Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Rudolph Felix Bauer
Sündik
Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Sündik
Staël von Holstein
Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Staël von Holstein
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Suurgild
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Tallinn
Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Tallinna garnison
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Tallinna raad
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja Venemaa Keisririik
10. oktoober
10.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja 10. oktoober
1710
1710.
Vaata Harku kapitulatsiooniakt ja 1710
Tuntud ka kui 1710. aasta Eestimaa kapitulatsiooniakt, 1710. aasta kapitulatsioonid, Harku kapitulatsioon, Harku rahu, Tallinna kapituleerumine.