Sisukord
40 suhted: Ainsus, Alus (keeleteadus), Ameerika inglise keel, Arv (keeleteadus), Asesõna, Dessau, Diakriitiline märk, Digraaf, Eesti keel, Esperanto, Euroopa, Grammatika, Infiks, Infinitiiv, Inglise keel, Kaashäälik, Kääne, Käskiv kõneviis, Ladina tähestik, Määrsõna, Minevik, Mitmus, Nimisõna, Olevik, Omadussõna, Rõhk (keeleteadus), Sõnaliik, Sõnavara, Sihitav kääne, Silp, Sufiks, Tähestik, Täht (kiri), Täishäälik, Tegusõna, Tehiskeel, Tingiv kõneviis, Tulevik, 1900. aastad, 1922.
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Vaata Ido ja Ainsus
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Vaata Ido ja Alus (keeleteadus)
Ameerika inglise keel
Inglise keele leviala Ameerika Ühendriikides (2000. aasta loendus) Ameerika inglise keel (inglise keeles American English) on Ameerika Ühendriikides emakeelena räägitavate ingliskeelsete lektide kogum.
Vaata Ido ja Ameerika inglise keel
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Vaata Ido ja Arv (keeleteadus)
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Ido ja Asesõna
Dessau
Dessau on Dessau-Roßlau linnaosa, endine vald ja kreisivaba linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhalti liidumaal.
Vaata Ido ja Dessau
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Vaata Ido ja Diakriitiline märk
Digraaf
Digraaf on kahe tähe ühend ühe hääliku või foneemi tähistamiseks.
Vaata Ido ja Digraaf
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Ido ja Eesti keel
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Vaata Ido ja Esperanto
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Ido ja Euroopa
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Ido ja Grammatika
Infiks
Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.
Vaata Ido ja Infiks
Infinitiiv
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.
Vaata Ido ja Infinitiiv
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Ido ja Inglise keel
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Ido ja Kaashäälik
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Ido ja Kääne
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Vaata Ido ja Käskiv kõneviis
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Ido ja Ladina tähestik
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Vaata Ido ja Määrsõna
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Ido ja Minevik
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Vaata Ido ja Mitmus
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Ido ja Nimisõna
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Vaata Ido ja Olevik
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Ido ja Omadussõna
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Vaata Ido ja Rõhk (keeleteadus)
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Vaata Ido ja Sõnaliik
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Vaata Ido ja Sõnavara
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Vaata Ido ja Sihitav kääne
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Vaata Ido ja Silp
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Vaata Ido ja Sufiks
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Vaata Ido ja Tähestik
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Vaata Ido ja Täht (kiri)
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata Ido ja Täishäälik
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Vaata Ido ja Tegusõna
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Vaata Ido ja Tehiskeel
Tingiv kõneviis
Tingiva kõneviisi ehk konditsionaali põhitähenduseks on märkida sündmuse (või seisundi) irreaalsust vaatlushetkel ja selle episteemilist võimalikkust (esinemise tõenäosust) mingis kujuteldavas situatsioonis („võimalikus maailmas“).
Vaata Ido ja Tingiv kõneviis
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Ido ja Tulevik
1900. aastad
1900.
Vaata Ido ja 1900. aastad
1922
1922.
Vaata Ido ja 1922
Tuntud ka kui Ido keel.