Sisukord
46 suhted: Aeroobne lagunemine, Anaeroobne lagunemine, Asfalt, Biojäätmed, Bioloogiline lagunemine, Ehitusjäätmed, Inimene, Jäätmed, Jäätmejaam, Jäätmekäitlus, Kartong, Kasvuhoonegaasid, Keskkond, Kile, Klaas, Kohalik omavalitsus, Kollektsioneerimine, Kompostimine, Konteiner, Kristall, Kuvar, Lahusti, Liim, Loodusvarad, Loom, Materjal, Mööbel, Metallid, Ohtlikud jäätmed, Paber, Pakend, Papp, Plastid, Polümeerid, Prügila, Puit, Raudbetoon, Sorteerimine, Sulamine, Taaskasutus, Tagatisrahasüsteem, Tõrv, Tehnoloogia, Tselluloos, Värv, Vedelik.
Aeroobne lagunemine
Aeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel aeroobses keskkonnas.
Vaata Jäätmete sortimine ja Aeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide toimel.
Vaata Jäätmete sortimine ja Anaeroobne lagunemine
Asfalt
Asfalt (kreeka keeles άσφαλτος asphaltos 'mäepigi'), maalikunstis pigmendina kannab ka nimetust bituumen (ladina keeles bitumen sõnadest bix humina 'maavaik', 'maatõrv'), on pruunikasmusta värvusega pigitaoline viskoosne looduslik orgaaniline ühend.
Vaata Jäätmete sortimine ja Asfalt
Biojäätmed
Biojäätmed (inglise biowaste) ehk orgaanilised jäätmed (inglise organic waste) on organismidest pärit jäätmed.
Vaata Jäätmete sortimine ja Biojäätmed
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Jäätmete sortimine ja Bioloogiline lagunemine
Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmed Ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitustööde käigus.
Vaata Jäätmete sortimine ja Ehitusjäätmed
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Jäätmete sortimine ja Inimene
Jäätmed
Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Vaata Jäätmete sortimine ja Jäätmed
Jäätmejaam
Jäätmejaam Räpinas Jäätmejaam (ka: jäätmekeskus) on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti järgi), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner.
Vaata Jäätmete sortimine ja Jäätmejaam
Jäätmekäitlus
prügimägede jäätmete kokkutõukamine ja tihendamine Jäätmekäitlus (inglise waste treatment) on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.
Vaata Jäätmete sortimine ja Jäätmekäitlus
Kartong
Kartong on paks paber või õhem papp, mille grammkaal jääb vahemikku 170–600 g/m2.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kartong
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kasvuhoonegaasid
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Jäätmete sortimine ja Keskkond
Kile
Kile on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kile
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Jäätmete sortimine ja Klaas
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kohalik omavalitsus
Kollektsioneerimine
Kollektsioneerimine on mingit kindlat laadi esemete kogumine ja nende uurimine.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kollektsioneerimine
Kompostimine
Materjalid kompostihunnikus Õõnsast palginotist valmistatud komposter Suur kompostihunnik Kompostimine ehk komposteerimine on orgaanilise aine, näiteks aia- või toidujäätmete, sihipärane aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kompostimine
Konteiner
Konteinerite transport sadamas liikurvirnastiga Konteiner on kauba vedamiseks kohandatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käitluseta.
Vaata Jäätmete sortimine ja Konteiner
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Jäätmete sortimine ja Kristall
Kuvar
Kuvar on infot nähtavaks tegev elektrooniline seade (nt lauaarvuti väljundseadmena) või seadis (nt ekraan teleril, süle- ja tahvelarvutil, nutitelefonil).
Vaata Jäätmete sortimine ja Kuvar
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Jäätmete sortimine ja Lahusti
Liim
Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.
Vaata Jäätmete sortimine ja Liim
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Vaata Jäätmete sortimine ja Loodusvarad
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Vaata Jäätmete sortimine ja Loom
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Jäätmete sortimine ja Materjal
Mööbel
Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.
Vaata Jäätmete sortimine ja Mööbel
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Jäätmete sortimine ja Metallid
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale.
Vaata Jäätmete sortimine ja Ohtlikud jäätmed
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Vaata Jäätmete sortimine ja Paber
Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
Vaata Jäätmete sortimine ja Pakend
Papp
Papp on taimsetest kiududest koosnev materjal, mis on paberist paksem ja tugevam.
Vaata Jäätmete sortimine ja Papp
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Jäätmete sortimine ja Plastid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Jäätmete sortimine ja Polümeerid
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Vaata Jäätmete sortimine ja Prügila
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Jäätmete sortimine ja Puit
Raudbetoon
Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.
Vaata Jäätmete sortimine ja Raudbetoon
Sorteerimine
Sorteerimine ehk sortimine on esemete või muude objektide mingi tunnuse järgi liigitamine või eraldamine.
Vaata Jäätmete sortimine ja Sorteerimine
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Vaata Jäätmete sortimine ja Sulamine
Taaskasutus
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.
Vaata Jäätmete sortimine ja Taaskasutus
Tagatisrahasüsteem
Tagatisrahasüsteem ehk pandipakendisüsteem on pakendikogumissüsteem, mille korral pakendatud kauba hinnale on lisatud deposiit, mille tarbija saab tagasi pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti.
Vaata Jäätmete sortimine ja Tagatisrahasüsteem
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Vaata Jäätmete sortimine ja Tõrv
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Vaata Jäätmete sortimine ja Tehnoloogia
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Jäätmete sortimine ja Tselluloos
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Jäätmete sortimine ja Värv
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Jäätmete sortimine ja Vedelik
Tuntud ka kui Jäätmete sorteerimine, Prügi sorteerimine.