Sisukord
41 suhted: Aeratsioon, Aereeritud aunkompostimine, Aeroobne lagunemine, Ammoniaak, Bakterid, Bioloogiline lagunemine, Füüsikalised omadused, Hapnik, Happeline keskkond, Huumus, Jäätmed, Keemilised omadused, Kompost, Komposter (augustaja), Kontsentratsioon, Lahustuvus, Lämmastik, Mesofiil, Metabolism, Mikroorganismid, Molekulmass, Muld, Niiskus, Orgaaniline aine, Orgaaniliste ühendite lagundamine, Patogeen, Pindala, Prügila, Prügilagaas, Prügilanõrgvesi, Reoveesete, Ringlussevõtt, Süsinik, Süsivesinikud, Seened, Soojus, Struktuur, Temperatuur, Toitained, Vesinikeksponent, Viskoossus.
Aeratsioon
Aeratsioon ehk õhustus ehk õhustamine (kreeka sõnast aēr 'õhk') on protsess, mille käigus õhku või hapnikku juhitakse, segustatakse või lahustatakse vedelikus (veeaeratsioon) või mingis muus (lähedases) aines.
Vaata Kompostimine ja Aeratsioon
Aereeritud aunkompostimine
Aereeritud aunkompostimine ehk õhustatud aunkompostimine on kompostimise meetod, mille puhul asetatakse biojäätmete segu enamasti perforeeritud torustikule, mis tagab aunas kontrollitud õhuringluse (aeratsioon).
Vaata Kompostimine ja Aereeritud aunkompostimine
Aeroobne lagunemine
Aeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel aeroobses keskkonnas.
Vaata Kompostimine ja Aeroobne lagunemine
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Kompostimine ja Ammoniaak
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Kompostimine ja Bakterid
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Kompostimine ja Bioloogiline lagunemine
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Kompostimine ja Füüsikalised omadused
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kompostimine ja Hapnik
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Kompostimine ja Happeline keskkond
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Vaata Kompostimine ja Huumus
Jäätmed
Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Vaata Kompostimine ja Jäätmed
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Vaata Kompostimine ja Keemilised omadused
Kompost
Kompost Õõnsast palginotist valmistatud komposter Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus.
Vaata Kompostimine ja Kompost
Komposter (augustaja)
Komposter Bratislava trollibussis Komposter on seade piletite, talongide vms augustamiseks nende märgistamise eesmärgil.
Vaata Kompostimine ja Komposter (augustaja)
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Kompostimine ja Kontsentratsioon
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Vaata Kompostimine ja Lahustuvus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Kompostimine ja Lämmastik
Mesofiil
Mesofiilid ehk mesofiilsed mikroobid ehk mesofiilsed mikroorganismid on mikroobid, kelle soodsaim elu- ja kasvutemperatuur on vahemikus 20–45 °C.
Vaata Kompostimine ja Mesofiil
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Kompostimine ja Metabolism
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Kompostimine ja Mikroorganismid
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Kompostimine ja Molekulmass
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Kompostimine ja Muld
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Vaata Kompostimine ja Niiskus
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Kompostimine ja Orgaaniline aine
Orgaaniliste ühendite lagundamine
Süsinikurikkad orgaanilised ühendid lagundatakse kuumutades.
Vaata Kompostimine ja Orgaaniliste ühendite lagundamine
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Kompostimine ja Patogeen
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Kompostimine ja Pindala
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Vaata Kompostimine ja Prügila
Prügilagaas
Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanilise aine lagunemisel tekkiv gaaside segu, mida harilikult kogutakse suletud prügilatest või prügila suletud osast.
Vaata Kompostimine ja Prügilagaas
Prügilanõrgvesi
Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
Vaata Kompostimine ja Prügilanõrgvesi
Reoveesete
Reoveesete (edaspidi ka sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks.
Vaata Kompostimine ja Reoveesete
Ringlussevõtt
Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmises esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt; ringlussevõtu alla ei kuulu jäätmete energiakasutus.
Vaata Kompostimine ja Ringlussevõtt
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kompostimine ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Kompostimine ja Süsivesinikud
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Kompostimine ja Seened
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Kompostimine ja Soojus
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Kompostimine ja Struktuur
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Kompostimine ja Temperatuur
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Kompostimine ja Toitained
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Kompostimine ja Vesinikeksponent
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Kompostimine ja Viskoossus