Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aeratsioon, Aereeritud aunkompostimine, Aeroobne lagunemine, Ammoniaak, Bakterid, Bioloogiline lagunemine, Füüsikalised omadused, Hapnik, Happeline keskkond, Huumus, Jäätmed, Keemilised omadused, Kompost, Komposter (augustaja), Kontsentratsioon, Lahustuvus, Lämmastik, Mesofiil, Metabolism, Mikroorganismid, Molekulmass, Muld, Niiskus, Orgaaniline aine, Orgaaniliste ühendite lagundamine, Patogeen, Pindala, Prügila, Prügilagaas, Prügilanõrgvesi, Reoveesete, Ringlussevõtt, Süsinik, Süsivesinikud, Seened, Soojus, Struktuur, Temperatuur, Toitained, Vesinikeksponent, Viskoossus.
Aeratsioon
Aeratsioon ehk õhustus ehk õhustamine (kreeka sõnast aēr 'õhk') on protsess, mille käigus õhku või hapnikku juhitakse, segustatakse või lahustatakse vedelikus (veeaeratsioon) või mingis muus (lähedases) aines.
Uus!!: Kompostimine ja Aeratsioon · Näe rohkem »
Aereeritud aunkompostimine
Aereeritud aunkompostimine ehk õhustatud aunkompostimine on kompostimise meetod, mille puhul asetatakse biojäätmete segu enamasti perforeeritud torustikule, mis tagab aunas kontrollitud õhuringluse (aeratsioon).
Uus!!: Kompostimine ja Aereeritud aunkompostimine · Näe rohkem »
Aeroobne lagunemine
Aeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel aeroobses keskkonnas.
Uus!!: Kompostimine ja Aeroobne lagunemine · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Kompostimine ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Kompostimine ja Bakterid · Näe rohkem »
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Uus!!: Kompostimine ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Kompostimine ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kompostimine ja Hapnik · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Kompostimine ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Kompostimine ja Huumus · Näe rohkem »
Jäätmed
Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Uus!!: Kompostimine ja Jäätmed · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Kompostimine ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Kompost
Kompost Õõnsast palginotist valmistatud komposter Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus.
Uus!!: Kompostimine ja Kompost · Näe rohkem »
Komposter (augustaja)
Komposter Bratislava trollibussis Komposter on seade piletite, talongide vms augustamiseks nende märgistamise eesmärgil.
Uus!!: Kompostimine ja Komposter (augustaja) · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Kompostimine ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Kompostimine ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Kompostimine ja Lämmastik · Näe rohkem »
Mesofiil
Mesofiilid ehk mesofiilsed mikroobid ehk mesofiilsed mikroorganismid on mikroobid, kelle soodsaim elu- ja kasvutemperatuur on vahemikus 20–45 °C.
Uus!!: Kompostimine ja Mesofiil · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Kompostimine ja Metabolism · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Kompostimine ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Kompostimine ja Molekulmass · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Kompostimine ja Muld · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: Kompostimine ja Niiskus · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Kompostimine ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite lagundamine
Süsinikurikkad orgaanilised ühendid lagundatakse kuumutades.
Uus!!: Kompostimine ja Orgaaniliste ühendite lagundamine · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Kompostimine ja Patogeen · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Kompostimine ja Pindala · Näe rohkem »
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Uus!!: Kompostimine ja Prügila · Näe rohkem »
Prügilagaas
Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanilise aine lagunemisel tekkiv gaaside segu, mida harilikult kogutakse suletud prügilatest või prügila suletud osast.
Uus!!: Kompostimine ja Prügilagaas · Näe rohkem »
Prügilanõrgvesi
Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
Uus!!: Kompostimine ja Prügilanõrgvesi · Näe rohkem »
Reoveesete
Reoveesete (edaspidi ka sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks.
Uus!!: Kompostimine ja Reoveesete · Näe rohkem »
Ringlussevõtt
Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmises esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt; ringlussevõtu alla ei kuulu jäätmete energiakasutus.
Uus!!: Kompostimine ja Ringlussevõtt · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Kompostimine ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Kompostimine ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Kompostimine ja Seened · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Kompostimine ja Soojus · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Kompostimine ja Struktuur · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Kompostimine ja Temperatuur · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Kompostimine ja Toitained · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Kompostimine ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Kompostimine ja Viskoossus · Näe rohkem »
