Sisukord
22 suhted: Amplituud, Antiosake, D-kvark, Diagonaal, Elementaarosakesed, Hadronid, Kompleksarv, Kvantarv, Kvantmehaanika, Maatriks, Mass, Müüon, Mesonid, Murray Gell-Mann, Nobeli füüsikaauhind, Nukleonid, Null, Piion, S-kvark, Sekund, Võnkumine, Wilsoni kamber.
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Vaata Kaaon ja Amplituud
Antiosake
Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).
Vaata Kaaon ja Antiosake
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Kaaon ja D-kvark
Diagonaal
Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.
Vaata Kaaon ja Diagonaal
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Kaaon ja Elementaarosakesed
Hadronid
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.
Vaata Kaaon ja Hadronid
Kompleksarv
Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.
Vaata Kaaon ja Kompleksarv
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Kaaon ja Kvantarv
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Kaaon ja Kvantmehaanika
Maatriks
''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.
Vaata Kaaon ja Maatriks
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Kaaon ja Mass
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Vaata Kaaon ja Müüon
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Vaata Kaaon ja Mesonid
Murray Gell-Mann
Murray Gell-Mann (2007) Murray Gell-Mann (15. september 1929 Manhattan, New York – 24. mai 2019 Santa Fe, New Mexico) oli juudi päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1969).
Vaata Kaaon ja Murray Gell-Mann
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Vaata Kaaon ja Nobeli füüsikaauhind
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Kaaon ja Nukleonid
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Vaata Kaaon ja Null
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Vaata Kaaon ja Piion
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Kaaon ja S-kvark
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Kaaon ja Sekund
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Kaaon ja Võnkumine
Wilsoni kamber
Maxim Bilovitskiy video Wilsoni kambrist C.T.R. Wilsoni ehitatud algupärane kamber Cambridge'i ülikooli Cavendishi laboris Wilsoni kamber (ka udukamber, aurukamber) on šoti füüsiku Charles Thomson Rees Wilsoni 20.
Vaata Kaaon ja Wilsoni kamber
Tuntud ka kui K-meson, K-mesonid, Kaaonid.

