Sisukord
40 suhted: Aju, Arter, Ateroskleroos, B3-vitamiin, C-vitamiin, Diabeet, Dieet, E-vitamiin, Etanool, Glükoos, Hüpertensioon, Hormoonid, Insult, Jaapan, Kapillaar, Käbikeha, Kolesterool, Kopsud, Lipiidid, Maailma Terviseorganisatsioon, Magneesium, Melatoniin, Menopaus, Metabolism, Põletik, Rasvhapped, Süda, Südamelihas, Südamepuudulikkus, Statiinid, Streptokokk, Stress, Sugu (bioloogia), Suhkrud, Suitsetamine, Transkriptsioonifaktor, Transrasvad, Veen, Vererõhk, Veresoon.
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Aju
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Arter
Ateroskleroos
Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Ateroskleroos
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja B3-vitamiin
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja C-vitamiin
Diabeet
Diabeet ehk suhkrutõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Diabeet
Dieet
Dieet on ravitoitumine, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Dieet
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja E-vitamiin
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Etanool
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Glükoos
Hüpertensioon
Hüpertensioon ehk arteriaalne hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Eristatakse essentsiaalset hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõbe ja sekundaarset hüpertensiooni.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Hüpertensioon
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Hormoonid
Insult
Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia (ladina keeles insultus) on inimestel ja paljudel teistel kesknärvisüsteemiga loomadel esineda võiv äge, lokaalsete neuroloogiliste võõrutusnähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev aju kahjustust väljendav sündroom, mis kestab üle 24 tunni.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Insult
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Jaapan
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Kapillaar
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Käbikeha
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Kolesterool
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Kopsud
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Lipiidid
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Maailma Terviseorganisatsioon
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Magneesium
Melatoniin
Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Melatoniin
Menopaus
Menopaus on periood naise elus, mil menstruatsioonid lõppevad ehk lõppeb viljakas iga.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Menopaus
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Metabolism
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Põletik
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Rasvhapped
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Süda
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Südamelihas
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Südamepuudulikkus
Statiinid
Statiinid on liigkolesterooliveresuse raviks kasutatavate ravimite klassi kuuluvad ravimid, mida tarvitatakse paljudel loomadel (sh inimestel) ka vereplasma lipoproteiinide näitajate alandamiseks ja südamepuudulikkusega seotud haiguslike seisundite teraapias.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Statiinid
Streptokokk
Streptokokk ehk ahelkokk (Streptococcus) on bakteriperekond.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Streptokokk
Stress
. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Stress
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Sugu (bioloogia)
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Suhkrud
Suitsetamine
Piipu suitsetav mees nikotiinisõltuvusest Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Suitsetamine
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Transkriptsioonifaktor
Transrasvad
Transrasvad Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Transrasvad
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Veen
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Vererõhk
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Kardiovaskulaarsed haigused ja Veresoon
Tuntud ka kui Südame- ja veresoonkonnahaigused.