Sisukord
81 suhted: Adenosiintrifosfaat, Alveool, Anastomoos, Arter, Atmosfäär, Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid, Boa, Boalased, Bolierialased, Bronh, Bronhiaalastma, Colubridae, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Georg Loogna, Gripp, Halo Kirjastus, Hapnik, Hingamiselund, Hingamiselundkond, Hingetoru, Hobune, Imetajad, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Jänes, Kalad, Kass, Kiirikmadulased, Koolibrilased, Kopsualveool, Kopsuarter, Kopsud, Kopsud (kulinaaria), Kopsuemfüseem, Kopsupõletik, Kopsuvähk, Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Ladina keel, Lammas, Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom, Lümfisõlm, Lümfiteed, Leo Daniël Brongersma, Linnud, Loomade elu, Maolised, Mürknastiklased, Medicina, Meeli Roosalu, ... Laienda indeks (31 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Kopsud ja Adenosiintrifosfaat
Alveool
Alveool (ladina keeles alveolus 'süvendike; somp') ehk somp on organismi kehas olev anatoomiline moodustis, mis on seest õõnes.
Vaata Kopsud ja Alveool
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Vaata Kopsud ja Anastomoos
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Kopsud ja Arter
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Kopsud ja Atmosfäär
Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid
Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid on bakterite tekitatud nakkushaigused kopsus.
Vaata Kopsud ja Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid
Boa
Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Vaata Kopsud ja Boa
Boalased
Boalased (Boidae) on madude sugukond.
Vaata Kopsud ja Boalased
Bolierialased
BolierialasedLoomade elu 5:261.
Vaata Kopsud ja Bolierialased
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Vaata Kopsud ja Bronh
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Vaata Kopsud ja Bronhiaalastma
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Vaata Kopsud ja Colubridae
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Kopsud ja Eesti Maaülikool
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Kopsud ja Enn Ernits
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Kopsud ja Esta-Laine Nahkur
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Vaata Kopsud ja Georg Loogna
Gripp
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.
Vaata Kopsud ja Gripp
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Vaata Kopsud ja Halo Kirjastus
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kopsud ja Hapnik
Hingamiselund
Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.
Vaata Kopsud ja Hingamiselund
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Vaata Kopsud ja Hingamiselundkond
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Kopsud ja Hingetoru
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Kopsud ja Hobune
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Kopsud ja Imetajad
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Vaata Kopsud ja Inimese füsioloogia ja anatoomia
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Kopsud ja Jänes
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Kopsud ja Kalad
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Kopsud ja Kass
Kiirikmadulased
Kiirikmadulased (Xenopeltidae) on maoliste sugukond.
Vaata Kopsud ja Kiirikmadulased
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Kopsud ja Koolibrilased
Kopsualveool
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.
Vaata Kopsud ja Kopsualveool
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Vaata Kopsud ja Kopsuarter
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Kopsud ja Kopsud
Kopsud (kulinaaria)
Kopsud on toiduvalmistamisel kasutatavad loomakopsud.
Vaata Kopsud ja Kopsud (kulinaaria)
Kopsuemfüseem
Emfüseemse kopsukoe proov mikroskoobi all Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus (ladina keeles emphysema pulmonum) on kopsu õhuruumi suurenemine, mida põhjustab kopsualveoolide vaheseinte hävimine.
Vaata Kopsud ja Kopsuemfüseem
Kopsupõletik
Kopsupõletik ehk pneumoonia (ladina pneumonia) on osadel suletud vereringega loomadel (sh inimestel) tekkiv kopsukoe põletik.
Vaata Kopsud ja Kopsupõletik
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Vaata Kopsud ja Kopsuvähk
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine.
Vaata Kopsud ja Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kopsud ja Ladina keel
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Kopsud ja Lammas
Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom
Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom ehk MERS on loomadel ja inimestel esinev äge viiruslik nakkushaigus, mille põhjustajaks peetakse respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirust.
Vaata Kopsud ja Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Vaata Kopsud ja Lümfisõlm
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Vaata Kopsud ja Lümfiteed
Leo Daniël Brongersma
Brongersma (1959) Leo Daniël Brongersma (17. mai 1907 Bloemendaal, Põhja-Hollandi provints – 24. juuli 1994 Leiden, Lõuna-Hollandi provints) oli Hollandi zooloog ja herpetoloog ning lektor.
Vaata Kopsud ja Leo Daniël Brongersma
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Kopsud ja Linnud
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Kopsud ja Loomade elu
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Kopsud ja Maolised
Mürknastiklased
Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.
Vaata Kopsud ja Mürknastiklased
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Vaata Kopsud ja Medicina
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Kopsud ja Meeli Roosalu
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Kopsud ja Metabolism
Must mamba
Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu.
Vaata Kopsud ja Must mamba
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Vaata Kopsud ja Nakkushaigused
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Vaata Kopsud ja Noradrenaliin
Püüton
Püüton (Python) on maoperekond.
Vaata Kopsud ja Püüton
Prostaglandiinid
Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.
Vaata Kopsud ja Prostaglandiinid
Pulmonaalhüpertensioon
Pulmonaalhüpertensioon ehk pulmonaalhüpertoonia ehk pulmonaalne hüpertensioon ehk kopsuvereringe hüpertensioon (ladina keeles hypertonia pulmonalis) on kopsuvereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil kopsuarteris on püsivalt kõrge vererõhk ja selle tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised).
Vaata Kopsud ja Pulmonaalhüpertensioon
Pulmonoloogia
Bronhoskoopia. Painduva optilise instrumendiga hingamisteede vaatlemine Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat.
Vaata Kopsud ja Pulmonoloogia
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Vaata Kopsud ja Rästiklased
Sarkoidoos
Sarkoidoos on koondnimetus inimestel (harvem teistel imetajatel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granuloome moodustava krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.
Vaata Kopsud ja Sarkoidoos
SARS
SARS (akronüüm ingliskeelsest nimetusest severe acute respiratory syndrome) ehk äge raskekujuline respiratoorne sündroom on respiratoorne haigus, mida põhjustab SARSi koroonaviirus (SARS-CoV).
Vaata Kopsud ja SARS
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Kopsud ja Süda
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Kopsud ja Süsihappegaas
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Vaata Kopsud ja Serotoniin
Siberi katk
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid.
Vaata Kopsud ja Siberi katk
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Vaata Kopsud ja Sidekude
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Kopsud ja Siga
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Kopsud ja Sugukond (bioloogia)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kopsud ja Tartu
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Vaata Kopsud ja Tüvirakk
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Vaata Kopsud ja Tetrapoodid
Trahheaalkops
Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.
Vaata Kopsud ja Trahheaalkops
Tropidophiidae
Tropidophiidae (selts Squamata, infraselts Alethinophidia) on madude sugukond.
Vaata Kopsud ja Tropidophiidae
Tsüstiline fibroos
Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos (viskoos-limatõbi) on autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja seedesüsteemi epiteelkoe rakkudega seotud geenide transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist.
Vaata Kopsud ja Tsüstiline fibroos
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Vaata Kopsud ja Väike vereringe
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Kopsud ja Veen
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Vaata Kopsud ja Veis
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Vaata Kopsud ja Vereringe
2010
2010.
Vaata Kopsud ja 2010
2011
2011.
Vaata Kopsud ja 2011
2013
2013.
Vaata Kopsud ja 2013
Tuntud ka kui Kops, Pulmo, Pulmones.