Ava Google MapsisSisukord
184 suhted: Aadlisuguvõsa, Aas-karukell, Ait, Aivar Simson, Aleksander Blumberg, Alex Lepajõe, Allan Murdmaa, Andi, Arno Kasemaa, Arnold Alas, Asustus, Avalik internetipunkt, Ääremaa, Detailplaneering, Dirigent, Eduard Einmann, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eestlased, Ehitismälestis, Eisma, Elna Kaasik, Endel Palmiste, Girard de Soucanton, Gobelään, Hajaasustusala, Haljala, Haljala kihelkond, Haljala vald, Haljala–Karepa tee, Hannes Starkopf, Harri Kõrvits, Historitsism, Itaalia, Ivo Linna, Jaan Känna, Jaan Zimmermann, Jan Tammik, Jüri Sikkut, John Carl Girard de Soucanton, Kaarel Robert Pusta, Kahv, Kai, Kalame talumuuseum, Kalamees, Kalapüük, Karepa algkool, Karepa kant, Karepa neem, ... Laienda indeks (134 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Karepa ja Aadlisuguvõsa
Aas-karukell
Äraõitsenud aas-karukell Roomassaares Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) on tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Karepa ja Aas-karukell
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Vaata Karepa ja Ait
Aivar Simson
Aivar Simson (sündinud 5. detsembril 1959 Jõhvis) on eesti skulptor.
Vaata Karepa ja Aivar Simson
Aleksander Blumberg
Aleksander Blumberg (5. aprill 1918 – 3. november 1973) oli eesti muusikategelane ja helilooja.
Vaata Karepa ja Aleksander Blumberg
Alex Lepajõe
Alex Lepajõe (sünnitunnistusel ja kodanikunimi Aleksander Pertel; sündinud 25. märtsil 1961 Dnipropetrovskis) on eesti ettevõtja.
Vaata Karepa ja Alex Lepajõe
Allan Murdmaa
Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.
Vaata Karepa ja Allan Murdmaa
Andi
Andi on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Andi
Arno Kasemaa
Arno Kasemaa (enne eestistamist Arnold Kaskmann; 10. september (vkj 28. august) 1915 Karepa – 18. märts 1999 Kiltsi) oli eesti õpetaja, koorijuht ja prosaist.
Vaata Karepa ja Arno Kasemaa
Arnold Alas
Arnold Alas (kuni 1939 Arnold Hoffart; 1. juuli 1911 Tapa – 20. aprill 1990 Tallinn) oli eesti maastikuarhitekt ja kunstnik.
Vaata Karepa ja Arnold Alas
Asustus
Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.
Vaata Karepa ja Asustus
Avalik internetipunkt
Avalik internetipunkt (ka avalik Interneti-punkt, lühend AIP; ebakorrektselt ka Avatud Interneti Punkt) on mingis hoones, asutuses (nt raamatukogus) vm asuv koht, kus igaüks saab tasuta kasutada internetiteenuseid (nt kasutada elektronposti).
Vaata Karepa ja Avalik internetipunkt
Ääremaa
Ääremaa on eesti perekonnanimi.
Vaata Karepa ja Ääremaa
Detailplaneering
Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.
Vaata Karepa ja Detailplaneering
Dirigent
Soome dirigent Sasha Mäkilä Dirigent (ladina keeles dirigens 'suunama') ehk orkestri- või koorijuht on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.
Vaata Karepa ja Dirigent
Eduard Einmann
Eduard Einmann (23. jaanuar 1913 Laukna, Läänemaa – 27. oktoober 1982 Tallinn) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Vaata Karepa ja Eduard Einmann
Eesti 2000. aasta rahvaloendus
2000.
Vaata Karepa ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Vaata Karepa ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Vaata Karepa ja Eesti omavalitsuste haldusreform
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Karepa ja Eestlased
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Vaata Karepa ja Ehitismälestis
Eisma
Eisma on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Eisma
Elna Kaasik
Elna Kaasik (sündinud 16. novembril 1957) on eesti tekstiilikunstnik.
Vaata Karepa ja Elna Kaasik
Endel Palmiste
Endel Palmiste (4. juuli 1930 Joandu – 9. detsember 2014) oli eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik.
Vaata Karepa ja Endel Palmiste
Girard de Soucanton
Prangli kirikus. Valmistatud 19. sajandi III veerandil. Girard de Soucanton (vene: Жирар-де-Сукантон) on Prantsusmaalt Languedoc-Roussillon piirkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Karepa ja Girard de Soucanton
Gobelään
Gobelään umbes aastast 1680 Gobelään on põimetehnikas vaip, mida kootakse käsitsi vastavatel telgedel või gobelääni raamil.
Vaata Karepa ja Gobelään
Hajaasustusala
Hajaasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või neid ei ole üldse.
Vaata Karepa ja Hajaasustusala
Haljala
Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.
Vaata Karepa ja Haljala
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Vaata Karepa ja Haljala kihelkond
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Vaata Karepa ja Haljala vald
Haljala–Karepa tee
Haljala–Karepa tee (registrinumber 17166) on kõrvalmaantee Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Karepa ja Haljala–Karepa tee
Hannes Starkopf
Hannes Starkopf (7. jaanuar 1965 – 19. august 2021) oli eesti skulptor.
Vaata Karepa ja Hannes Starkopf
Harri Kõrvits
Harri Kõrvits (16. oktoober 1915 Paide – 9. aprill 2003 Tallinn) oli eesti helilooja, muusikateadlane ja -tegelane.
Vaata Karepa ja Harri Kõrvits
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.
Vaata Karepa ja Historitsism
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Karepa ja Itaalia
Ivo Linna
Ivo Linna 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja.
Vaata Karepa ja Ivo Linna
Jaan Känna
Jaan Känna (sündinud 24. detsembril 1944 Karepal) on eesti kohaliku elu tegelane.
Vaata Karepa ja Jaan Känna
Jaan Zimmermann
Jaan oma perega Karepal.Jaan Zimmermann (22. aprill/4. mai 1880 Tõlliste vald, Valgamaa – 20. aprill 1942 Vologda oblast, Vene NFSV) oli eesti ettevõtja.
Vaata Karepa ja Jaan Zimmermann
Jan Tammik
Jan Tammik (sündinud 25. märtsil 1970 Rakveres) on eesti maalikunstnik.
Vaata Karepa ja Jan Tammik
Jüri Sikkut
Jüri Sikkut (sündinud 8. detsembril 1946) on eesti maadleja ja omavalitsustegelane.
Vaata Karepa ja Jüri Sikkut
John Carl Girard de Soucanton
John Carl Girard de Soucanton (10/22. august 1826 Tallinn – 26. november/8. detsember 1896 Kunda) oli Kunda tsemenditehase asutaja.
Vaata Karepa ja John Carl Girard de Soucanton
Kaarel Robert Pusta
Kaarel Robert Pusta VR III/1 (ka Karl Robert Pusta; 1. märts 1883 Narva – 4. mai 1964 Madrid) oli Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat.
Vaata Karepa ja Kaarel Robert Pusta
Kahv
Kahv Kahv (Saaremaal, läänemurdes, kirderanniku murdes haam, põhjaeesti murretes ja kirderanniku murdes natt) on kalapüügivahend, millega kala veest välja tõstetakse.
Vaata Karepa ja Kahv
Kai
Muuga sadamakai Kai ehk sadamakai ehk sadamasild on vesiehitis, mis on mõeldud ujuvvahendite sildumiseks sadamas.
Vaata Karepa ja Kai
Kalame talumuuseum
Kalame talu elumaja Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Haljala vallas Karepa külas Selja jõe kaldal Kalame talus.
Vaata Karepa ja Kalame talumuuseum
Kalamees
Õngitseja 227x227px Kalamees, ka kalastaja või õngitseja on isik, kes püüab kala kõrvaltegevuse või harrastusena.
Vaata Karepa ja Kalamees
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Karepa ja Kalapüük
Karepa algkool
Karepa algkool oli aastatel 1919–1962 Karepa külas tegutsenud algkool.
Vaata Karepa ja Karepa algkool
Karepa kant
Karepa kant on kant Lääne-Viru maakonnas Haljala valla idaosas.
Vaata Karepa ja Karepa kant
Karepa neem
Karepa neem on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.
Vaata Karepa ja Karepa neem
Karepa oja
Karepa oja on oja Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Karepa ja Karepa oja
Karepa pioneerilaager
Karepa pioneerilaager oli Rakvere rajooni Vihula külanõukogus Karepa külas tegutsenud pioneerilaager.
Vaata Karepa ja Karepa pioneerilaager
Karepa raamatukogu
Karepa raamatukogu on külaraamatukogu, mis asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Karepa külas.
Vaata Karepa ja Karepa raamatukogu
Karepa rahvamaja
Karepa rahvamaja on rahvamaja Lääne-Virumaa maakonnas Haljala vallas Karepa külas.
Vaata Karepa ja Karepa rahvamaja
Karepa sadam
Karepa sadam on sadam Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas Türineeme poolsaare idakaldal.
Vaata Karepa ja Karepa sadam
Karepa sadama tee
Karepa sadama tee on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal asuv tee.
Vaata Karepa ja Karepa sadama tee
Karepa Selts
Karepa Selts on mittetulundusühing Karepa piirkonna kohaliku arengu edendamiseks.
Vaata Karepa ja Karepa Selts
Karepa-Rutja rannamoodustised
Karepa-Rutja rannamoodustised on rannamoodustised Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa ja Rutja külas.
Vaata Karepa ja Karepa-Rutja rannamoodustised
Kasvukoht
Kasvukoht on biotoop, kus taim või seen (või üldisemalt sessiilne organism) elab.
Vaata Karepa ja Kasvukoht
Kämping
Kämpingumajakesed Yyteris Soomes Kämping (inglise keeles camping) on turistide ja matkajate ajutine peatuskoht, kus asuvad telgid või kerged puitehitised.
Vaata Karepa ja Kämping
Käsmu
Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.
Vaata Karepa ja Käsmu
Kõrvalmaantee
Kõrvalmaantee on Eesti riigimaantee, mis ühendab linna alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
Vaata Karepa ja Kõrvalmaantee
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Vaata Karepa ja Kirderanniku murded
Kiva
Kiva on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Kiva
Kukerpillid
Heiki Vahar, Arne Haasma, Toomas Kõrvits ja Ike Volkov. Folkansambel Kukerpillid Vabaduse väljakul 2017. aastal Kukerpillid on eesti folkansambel.
Vaata Karepa ja Kukerpillid
Kullo
Tallinna Huvikeskus Kullo on huviharidust andev Tallinna linna munitsipaalkool.
Vaata Karepa ja Kullo
Kullo noortelaager
Kullo noortelaager on Tallinna Huvikeskuse Kullo noortelaager Lääne-Viru maakonna Haljala valla Karepa külas.
Vaata Karepa ja Kullo noortelaager
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Vaata Karepa ja Kultuurimälestis
Kultuurimälestiste riiklik register
Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis.
Vaata Karepa ja Kultuurimälestiste riiklik register
Kummipaat
Väike pehme põhjaga kummipaat päramootoriga O-kujuline aeru-kummipaat, millele on paigaldatud ka väiksema päramootori kinnitusraam Suur rannikupääste RIB-kummipaat ja väike RIB-kummipaat Kummipaat on kummist, PVC-st, Hypalonist vms materjalist valmistatud ja õhuga täidetud ujuk-kere abil veepinnal püsiv paat.
Vaata Karepa ja Kummipaat
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Karepa ja Kunda
Kunda Ühisgümnaasium
Kunda Ühisgümnaasium on gümnaasium Lääne-Virumaal Kunda linnas.
Vaata Karepa ja Kunda Ühisgümnaasium
Kunda külanõukogu
Kunda külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis.
Vaata Karepa ja Kunda külanõukogu
Kunda mõis
Kunda mõisa härrastemaja varemed Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Karepa ja Kunda mõis
Kunda metsandik
Kunda metsandik on metsandik Lääne-Virumaa metskonnas.
Vaata Karepa ja Kunda metsandik
Kunda tsemenditehas
Tsemendivabrik 1910. aastal Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed Kunda tsemenditehase pudelahi Kunda tsemenditehas (ka Kunda tsemendivabrik) on endine tsementi tootnud tehas Lääne-Viru maakonnas Kundas.
Vaata Karepa ja Kunda tsemenditehas
Kunda vald (1939)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kunda vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.
Vaata Karepa ja Kunda vald (1939)
Laikneeme
Laikneeme on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.
Vaata Karepa ja Laikneeme
Laikneeme tee
Laikneeme tee on tee Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal.
Vaata Karepa ja Laikneeme tee
Lauter
Lauter on vallaosa ja endine vald Saksamaal Saksimaa Maagimäestiku kreisis.
Vaata Karepa ja Lauter
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Vaata Karepa ja Lavamaa
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Karepa ja Lääne-Viru maakond
Lääne-Virumaa metskond
Lääne-Virumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Karepa ja Lääne-Virumaa metskond
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Vaata Karepa ja Lehtmets
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Vaata Karepa ja Liivik
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Vaata Karepa ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Karepa ja Luide
M. Gorki nimeline kalurikolhoos
M.
Vaata Karepa ja M. Gorki nimeline kalurikolhoos
Maastikumaal
Konrad Mägi, "Maastik", 1920–1921, õli papil Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud maastiku kujutamisele.
Vaata Karepa ja Maastikumaal
Maigi Magnus
Maigi Magnus (sündinud 17. oktoobril 1983) on eesti skulptor ja maalikunstnik.
Vaata Karepa ja Maigi Magnus
Maria vald
Maria vald (saksa keeles Marien-Gemeinde, vene keeles Marienskaja) oli vald Viru kreisis aastatel 1894–1917.
Vaata Karepa ja Maria vald
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Karepa ja Männik
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Vaata Karepa ja Mõrd
Meremaal
Gustave Courbet, "Laine", 1870, õli lõuendil Meremaal ehk mariin on maastikumaali alaliik, kus kujutatakse merd või merega seotut (laevad, sadamad, merelahingud jne).
Vaata Karepa ja Meremaal
Mesinädalad
Mesinädalad on abielu esimesed nädalad.
Vaata Karepa ja Mesinädalad
Meta Girard de Soucanton
Meta Girard de Soucanton (sünninimi Meta Rosenfeldt; 30. detsember 1842 / 11. jaanuar 1843 – 7/20. aprill 1911 Tallinn) oli paruness, Kunda ja Selja mõisa omaniku John Carl Girard de Soucantoni teine abikaasa.
Vaata Karepa ja Meta Girard de Soucanton
Milvi Laid
Milvi Laid (kuni 1935. aastani Aleksandra Isak; 15. august 1906 Tallinn – 12. juuni 1976 Stockholm) oli eesti operetilaulja (sopran).
Vaata Karepa ja Milvi Laid
Modernism
Modernism (inglise keeles modernism) on valgustusajastu ideede jõudmine kunsti- ja kultuuripraktikasse, umbes aastal 1850.
Vaata Karepa ja Modernism
Muul
Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.
Vaata Karepa ja Muul
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Vaata Karepa ja Neem
Neeme tee
Neeme tee on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal asuv tee.
Vaata Karepa ja Neeme tee
Ott Kool
Otto Kool (12. november 1930 Kunda vald, Toolse küla – 28. august 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.
Vaata Karepa ja Ott Kool
Paat
Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.
Vaata Karepa ja Paat
Pajuveski
Pajuveski on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Pajuveski
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Vaata Karepa ja Paljand
Paul Mänd
Paul Mänd (sündinud 17. detsembril 1973) on eesti skulptor.
Vaata Karepa ja Paul Mänd
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Vaata Karepa ja Põhikool
Põhja-Eesti rannikumadalik
Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.
Vaata Karepa ja Põhja-Eesti rannikumadalik
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Karepa ja Põllumajandus
Perearst
Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
Vaata Karepa ja Perearst
Piiritsoon
Piiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.
Vaata Karepa ja Piiritsoon
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Vaata Karepa ja Piirivalve
Pille Johanson
Pille Johanson (sündinud 9. juunil 1962 Pärnus; varem Pille Tõnnov) on eesti kunstnik ja tõlkija.
Vaata Karepa ja Pille Johanson
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Vaata Karepa ja Pinnavorm
Pruunikas pesajuur
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Karepa ja Pruunikas pesajuur
Puitarhitektuur
Metropol Parasol Sevillas on väidetavalt maailma suurim puitkonstruktsioon Puitmaterjali töötlemisjäljed ligi 500 000 aastat vanal Kalambo leiul Puitarhitektuur ehk puuarhitektuur on arhitektuuri haru, milles peamise ehitusmaterjalina kasutatakse puitu.
Vaata Karepa ja Puitarhitektuur
Rahn
Rahn Saaremaa rannikusetetes Moeraki Boulders, Uus-Meremaa Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm.
Vaata Karepa ja Rahn
Rahvamaja tee
Rahvamaja tee on tee Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal.
Vaata Karepa ja Rahvamaja tee
Raivo Roosna
Raivo Roosna (praeguse nimega Daniel Ladion; sündinud 31. oktoobril 1963) on eesti ettevõtja ja endine kurjategija.
Vaata Karepa ja Raivo Roosna
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Karepa ja Rakvere
Rakvere Muuseum
Rakvere Muuseum oli muuseum Lääne-Viru maakonnas, mis tegutses aastatel 1927–2002.
Vaata Karepa ja Rakvere Muuseum
Rakvere rajoon
Rakvere rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Vaata Karepa ja Rakvere rajoon
Rand-seahernes
Rand-seahernes (Lathyrus maritimus) on liblikõieliste sugukonda seaherne perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Vaata Karepa ja Rand-seahernes
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Vaata Karepa ja Rannajoon
Rannikumeri
Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.
Vaata Karepa ja Rannikumeri
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Vaata Karepa ja Ravimtaimed
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Vaata Karepa ja Rehielamu
René Reinumäe
René Reinumäe (sündinud 27. veebruaril 1978) on eesti skulptor.
Vaata Karepa ja René Reinumäe
Richard Sagrits
Richard Sagrits (19. detsember 1910 Karepa – 11. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Karepa ja Richard Sagrits
Riigimets
Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse.
Vaata Karepa ja Riigimets
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.
Vaata Karepa ja Riigimetsa Majandamise Keskus
Rogain
Rogain on pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine.
Vaata Karepa ja Rogain
Rutja
Rutja on küla Põhja-Eestis Haljala vallas, Soome lahe rannikul, Selja jõe läänekaldal.
Vaata Karepa ja Rutja
S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos
valgumarja tsehh Omedus (2014) S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos (Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos) oli kalurikolhoos Harju rajoonis Haabneemes.
Vaata Karepa ja S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Vaata Karepa ja Sadam
Sadamaregister
Sadamaregister on andmekogu, milles peetakse arvestust sadamate üle.
Vaata Karepa ja Sadamaregister
Salv
Salv (ladina unguentum) on rasvataolise konsistentsiga nahale, limaskestale või haavale kantav pehme ravimivorm.
Vaata Karepa ja Salv
Sõbrakaubandus
Sõbrakaubandus on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel.
Vaata Karepa ja Sõbrakaubandus
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Karepa ja Segamets
Selggrund
Selggrund ehk Selggrundi madal on madal Soome lahes.
Vaata Karepa ja Selggrund
Selja (Viru-Nigula)
Selja on küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Karepa ja Selja (Viru-Nigula)
Selja jõe maastikukaitseala
Selja jõgi Selja jõe maastikukaitsealal Selja jõe maastikukaitseala põhjapoolne osa kaardil Selja jõe maastikukaitseala on kaitseala Lääne-Viru maakonnas Selja jõe ääres.
Vaata Karepa ja Selja jõe maastikukaitseala
Selja jõgi
Selja jõgi (ka Selgejõgi, Karepa jõgi, Rutja jõgi) on jõgi Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Karepa ja Selja jõgi
Selja mõis
Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.
Vaata Karepa ja Selja mõis
Selja vald
Selja vald oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas aastatel 1866–1893.
Vaata Karepa ja Selja vald
Siiri Kaasik
Siiri Kaasik (29. juuni 1938 – 24. november 2013) oli eesti pedagoog ja koolijuht.
Vaata Karepa ja Siiri Kaasik
Silmuköök
Silmuköök on silmude küpsetamiseks kasutatav ahjuga hoone.
Vaata Karepa ja Silmuköök
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Karepa ja Soome keel
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Karepa ja Soome laht
Suhteline kõrgus
Suhteline kõrgus ehk relatiivne kõrgus on maapinna punkti (näiteks künka tipu) kõrgus pinnavormi jalamist.
Vaata Karepa ja Suhteline kõrgus
Supelrand
Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.
Vaata Karepa ja Supelrand
Suvemõis
Suvemõis (Höfchen) oli 16.
Vaata Karepa ja Suvemõis
Suvila
Suvila Datšad Volga jõe ääres Suvila ehk suvemaja ehk suvekodu on suvitamiseks (suvepuhkuse veetmiseks) mõeldud maja.
Vaata Karepa ja Suvila
Talgud
Talgud Saaremaal 1913. aastal Maantee korrastamise talgud 1944. aastal Talgud (ainsuses talgu) on talupojakultuurist pärit ühistöö millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui ühel perel, majapidamisel vms on.
Vaata Karepa ja Talgud
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Karepa ja Talu
Taormina
Taormina on linn ja vald Itaalias Sitsiilia maakonnas città metropolitana di Messina's.
Vaata Karepa ja Taormina
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Karepa ja Tartu Ülikool
Türineeme
Türineeme on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.
Vaata Karepa ja Türineeme
Terje Ojaver
Terje Ojaver 2000. aastal Terje Ojaver (sünninimi Terje Tulik; sündinud 13. oktoobril 1955 Tallinnas) on eesti skulptor.
Vaata Karepa ja Terje Ojaver
Tidriku
Tidriku (ka Tiidriki, Tiidrigi) on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Tidriku
Tiiu Kirsipuu
Tiiu Kirsipuu (2020) Tiiu Kirsipuu (sündinud 29. oktoobril 1957 Tartus) on eesti skulptor.
Vaata Karepa ja Tiiu Kirsipuu
Toolse
Toolse on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kunda lahe ääres.
Vaata Karepa ja Toolse
Vainupea
Vainupea (varem Vainopea, nimetatud ka Vainopää) on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Karepa ja Vainupea
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Karepa ja Vald
Valli Lember-Bogatkina
Valli Lember-Bogatkina (sünninimi Valentine Lember; 30. oktoober 1921 Tartu – 14. juuni 2016) oli eesti akvarellikunstnik.
Vaata Karepa ja Valli Lember-Bogatkina
Varangu vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi. Varangu valla maad jagati Vihula, Haljala ja Kunda valdade vahel Varangu vald oli vald Viru maakonnas aastail 1917–1939.
Vaata Karepa ja Varangu vald
Võle–Vainupea–Kunda tee
Võle–Vainupea–Kunda maantee Võle külas Võle–Vainupea–Kunda tee (registrinumber 17170) on kõrvalmaantee Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Karepa ja Võle–Vainupea–Kunda tee
Veranda
Klaaselementidega veranda Poolas Klaaselementideta veranda Veranda on hoone sees või selle küljes olev hooneosa, mille seinad võivad olla klaasidega või ilma.
Vaata Karepa ja Veranda
Vihula külanõukogu
Vihula külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis.
Vaata Karepa ja Vihula külanõukogu
Vihula vald
Pühapaik Vihula hiiering Vihula külas Vihula vald oli vald Lääne-Virumaal.
Vaata Karepa ja Vihula vald
Villem Alttoa
Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa – 3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.
Vaata Karepa ja Villem Alttoa
Villem Gross
Villem Gross (11. jaanuar 1922 Tartu – 6. aprill 2001) oli eesti kirjanik.
Vaata Karepa ja Villem Gross
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Karepa ja Virumaa
Virumaa Muuseumid
Palmse mõis Altja võrgukuurid SA Virumaa Muuseumid on aastal 2002 loodud sihtasutus, mis on Kultuuriministeeriumi haldusalas.
Vaata Karepa ja Virumaa Muuseumid
Vladimir Bogatkin
Vladimir Bogatkin (5. oktoober 1922 Moskva – 13. aprill 1971) oli vene kunstnik.
Vaata Karepa ja Vladimir Bogatkin
Wi-Fi
Nintendo Wi-Fi USB ühenduslüli Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil.
Vaata Karepa ja Wi-Fi
Xaver Dombrowsky
Xaver Julius von Dombrowsky (10. mai / 22. mai 1852 Friedrichstadt (Jaunjelgava), Kuramaa kubermang Venemaa keisririik – 19. detsember 1921 Petrograd, Vene SFNV) oli baltisaksa arst.
Vaata Karepa ja Xaver Dombrowsky
1541
1541.
Vaata Karepa ja 1541
1898
1898.
Vaata Karepa ja 1898
1910
1910.
Vaata Karepa ja 1910
1915
1915.
Vaata Karepa ja 1915
1938
1938.
Vaata Karepa ja 1938
1947
1947.
Vaata Karepa ja 1947
1962
1962.
Vaata Karepa ja 1962