Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Villem Alttoa

Index Villem Alttoa

Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa – 3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.

Sisukord

  1. 38 suhted: Aino Pervik, Aino Valmet, August Kitzberg, Eesti kirjamehi, Eesti kirjarahva leksikon, Eesti Kool (ajakiri, 1935), Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat, Eesti Raamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Esimene maailmasõda, Haljala kihelkond, Harald Peep, Johann Wolfgang von Goethe, Juhan Peegel, Karepa, Kaur Alttoa, Maria vald, Muhu, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Patarei vangla, Paula Palmeos, Prantsusmaa, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Valgetähe teenetemärk, Venemaa Keisririik, Virumaa, 1898, 1960, 1965, 1973, 1975, 1977, 3. juuni, 31. oktoober.

Aino Pervik

Aino Pervik (1961. aastast kodanikunimi Aino Raud; sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Vaata Villem Alttoa ja Aino Pervik

Aino Valmet

Aino Valmet (5. aprill 1928 Pärnu – 22. märts 1993 Tallinn) oli eesti filoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Villem Alttoa ja Aino Valmet

August Kitzberg

August Kitzberg abikaasa Johanna Wilhemine Kitzbergiga (sünninimi Roosmann) August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunimesid Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari; 29. detsember 1855 Laatre küla, Halliste kihelkond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.

Vaata Villem Alttoa ja August Kitzberg

Eesti kirjamehi

"Eesti kirjamehi" oli 1959–1993 ilmunud raamatusari.

Vaata Villem Alttoa ja Eesti kirjamehi

Eesti kirjarahva leksikon

"Eesti kirjarahva leksikon" on aastal 1995 välja antud biograafiline teatmeteos (leksikon) Eesti kirjanike kohta.

Vaata Villem Alttoa ja Eesti kirjarahva leksikon

Eesti Kool (ajakiri, 1935)

Eesti Kool oli ajakiri, mis ilmus aastatel 1935–1940 Tallinnas ning mida andis välja Haridusministeerium.

Vaata Villem Alttoa ja Eesti Kool (ajakiri, 1935)

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat oli 1940.

Vaata Villem Alttoa ja Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Vaata Villem Alttoa ja Eesti Raamat

Eesti Riiklik Kirjastus

Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).

Vaata Villem Alttoa ja Eesti Riiklik Kirjastus

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Villem Alttoa ja Esimene maailmasõda

Haljala kihelkond

Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Vaata Villem Alttoa ja Haljala kihelkond

Harald Peep

Harald Peep (nime rööpkujud: Harald Heino Peep, Harald-Heino Peep; 26. märts 1931 Valga – 8. oktoober 1998 Jyväskylä) oli eesti kirjandusteadlane.

Vaata Villem Alttoa ja Harald Peep

Johann Wolfgang von Goethe

"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Vaata Villem Alttoa ja Johann Wolfgang von Goethe

Juhan Peegel

Joonistus Juhan Peeglist Huno Rätsep, Juhan Peegel (keskel) ja Heino Ahven Juhan Peegel (19. mai 1919 Uuemõisa vald, Saaremaa – 6. november 2007) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977) ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid.

Vaata Villem Alttoa ja Juhan Peegel

Karepa

Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.

Vaata Villem Alttoa ja Karepa

Kaur Alttoa

Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.

Vaata Villem Alttoa ja Kaur Alttoa

Maria vald

Maria vald (saksa keeles Marien-Gemeinde, vene keeles Marienskaja) oli vald Viru kreisis aastatel 1894–1917.

Vaata Villem Alttoa ja Maria vald

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Vaata Villem Alttoa ja Muhu

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Vaata Villem Alttoa ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Patarei vangla

Vangla peasissepääs Keskvangla makett Vangikong Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla.

Vaata Villem Alttoa ja Patarei vangla

Paula Palmeos

Paula Palmeos (varem Pauline Palmeos; 18. november 1911Peeter Olesk EPL, 13. november 2006 (vaadatud 18. novembril 2011) Vastemõisa vald – 23. detsember 1990 Tartu) oli eesti keeleteadlane (täpsemalt fennougrist) ja tõlkija.

Vaata Villem Alttoa ja Paula Palmeos

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Villem Alttoa ja Prantsusmaa

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Vaata Villem Alttoa ja Saksa keisririik

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Villem Alttoa ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Villem Alttoa ja Tallinn

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Villem Alttoa ja Tartu

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Villem Alttoa ja Tartu Ülikool

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.

Vaata Villem Alttoa ja Valgetähe teenetemärk

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Villem Alttoa ja Venemaa Keisririik

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Villem Alttoa ja Virumaa

1898

1898.

Vaata Villem Alttoa ja 1898

1960

1960.

Vaata Villem Alttoa ja 1960

1965

1965.

Vaata Villem Alttoa ja 1965

1973

1973.

Vaata Villem Alttoa ja 1973

1975

1975.

Vaata Villem Alttoa ja 1975

1977

1977.

Vaata Villem Alttoa ja 1977

3. juuni

3.

Vaata Villem Alttoa ja 3. juuni

31. oktoober

31.

Vaata Villem Alttoa ja 31. oktoober

Tuntud ka kui Villem Alto.