Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ahven, Angerjas, Arusisalik, Ähijärv, Õigeusu kirik, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Halljänes, Harilik hink, Harilik rästik, Haug, Ilves, Imetajad, Jõgitiir, Kabel, Karula rahvuspark, Kährik, Kõrkja-roolind, Keskaeg, Kiisk, Kivikirstkalme, Koger, Koha, Latikas, Linask, Luts, Mandrijää, Mõhn, Metskits, Metssiga, Nõukogude Liit, Orav, Parun, Põõsarinne, Põder, Rauaaeg, Rebane, Rehi, Rohurinne, Rooma rauaaeg, Roomajad, Roosärg, Särg, Sinikael-part, Soontaimed, Tuhkur, Tuttpütt, Vaskuss, Viikingiaeg.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Ahven · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Angerjas · Näe rohkem »
Arusisalik
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Arusisalik (Zootoca vivipara) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Arusisalik · Näe rohkem »
Ähijärv
Ähijärv (ka Ahijärv) on järv Võrumaal Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagus.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Ähijärv · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Halljänes
Halljänes (Lepus europaeus; rahvapäraste nimetustega haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv, kikk-kõrv, letu, põllujänes) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Halljänes · Näe rohkem »
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Harilik hink · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Haug · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Imetajad · Näe rohkem »
Jõgitiir
Jõgitiir (Sterna hirundo) on tiirlaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Jõgitiir · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Kabel · Näe rohkem »
Karula rahvuspark
Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Karula rahvuspark · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Kährik · Näe rohkem »
Kõrkja-roolind
pisi Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Kõrkja-roolind · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Kiisk · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Koger · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Koha · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Latikas · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Linask · Näe rohkem »
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Luts · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Mõhn · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Metskits · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Metssiga · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Orav · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Parun · Näe rohkem »
Põõsarinne
Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Põõsarinne · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Põder · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Rebane · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Rehi · Näe rohkem »
Rohurinne
Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Rohurinne · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Roomajad · Näe rohkem »
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Roosärg · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Särg · Näe rohkem »
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Sinikael-part · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Soontaimed · Näe rohkem »
Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Tuhkur · Näe rohkem »
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Tuttpütt · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Vaskuss · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Karula pikk jalgsimatkarada ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
