Sisukord
43 suhted: Ahela kasv, Aktiivtsenter, Auto, Biokatalüsaator, Elementaarreaktsioon, Ensüüm, Heitgaas, Homogeensus ja heterogeensus, Inhibiitor, Initsiaator, Ioonpolümerisatsioon, Jöns Jacob Berzelius, Katalüüs, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keemiline tasakaal, Kreeka keel, Leipzig, Monomeer, Montréali protokoll, Nobeli keemiaauhind, Osoon, Osoonikiht, Plaatina, Plii, Polümerisatsioon, Radikaal, Radikaalinitsiaator, Raskmetallid, Reaktsiooni kiirus, Tallinn, Tartu Ülikooli Kirjastus, Vaba radikaal, Valgud, Valgus, Wilhelm Ostwald, 1835, 1895, 1899, 1909, 1957, 1971, 2012.
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Vaata Katalüsaator ja Ahela kasv
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Vaata Katalüsaator ja Aktiivtsenter
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Katalüsaator ja Auto
Biokatalüsaator
Biokatalüsaator ehk bioloogiline katalüsaator on eriliste omadustega elusrakkude kaudu toimiv bioloogiliselt aktiivne keemiline aine.
Vaata Katalüsaator ja Biokatalüsaator
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Katalüsaator ja Elementaarreaktsioon
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Katalüsaator ja Ensüüm
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Katalüsaator ja Heitgaas
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Vaata Katalüsaator ja Homogeensus ja heterogeensus
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Vaata Katalüsaator ja Inhibiitor
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Vaata Katalüsaator ja Initsiaator
Ioonpolümerisatsioon
Ioonpolümerisatsiooni (ioonse polümerisatsiooni) tunnuseks on, et reaktsiooni keskkonnas moodustuvad katalüsaatori osalusel ioonipaarid või oluliselt polariseeritud kompleksid, mis alustavad polümerisatsiooniahelat.
Vaata Katalüsaator ja Ioonpolümerisatsioon
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Vaata Katalüsaator ja Jöns Jacob Berzelius
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Katalüsaator ja Katalüüs
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Katalüsaator ja Keemiline aine
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Katalüsaator ja Keemiline reaktsioon
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Vaata Katalüsaator ja Keemiline tasakaal
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Katalüsaator ja Kreeka keel
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Katalüsaator ja Leipzig
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Katalüsaator ja Monomeer
Montréali protokoll
Montréali protokoll on 1987.
Vaata Katalüsaator ja Montréali protokoll
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Vaata Katalüsaator ja Nobeli keemiaauhind
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Vaata Katalüsaator ja Osoon
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Vaata Katalüsaator ja Osoonikiht
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Katalüsaator ja Plaatina
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Katalüsaator ja Plii
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Katalüsaator ja Polümerisatsioon
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Katalüsaator ja Radikaal
Radikaalinitsiaator
Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.
Vaata Katalüsaator ja Radikaalinitsiaator
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Vaata Katalüsaator ja Raskmetallid
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Katalüsaator ja Reaktsiooni kiirus
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Katalüsaator ja Tallinn
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Katalüsaator ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Vaata Katalüsaator ja Vaba radikaal
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Katalüsaator ja Valgud
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Katalüsaator ja Valgus
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Vaata Katalüsaator ja Wilhelm Ostwald
1835
1835.
Vaata Katalüsaator ja 1835
1895
1895.
Vaata Katalüsaator ja 1895
1899
1899.
Vaata Katalüsaator ja 1899
1909
1909.
Vaata Katalüsaator ja 1909
1957
1957.
Vaata Katalüsaator ja 1957
1971
1971.
Vaata Katalüsaator ja 1971
2012
2012.
Vaata Katalüsaator ja 2012