Sisukord
33 suhted: Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahela lõpetamine, Ahelpolümerisatsioon, Alkeenid, Anioon, Asendusrühm, Elav polümerisatsioon, Hape, Heterotsüklilised ühendid, Initsiaator, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Ioon, Isobuteen, Karbokatioonid, Katioon, Kontsentratsioon, Kovalentne side, Lewisi happed ja alused, Molekul, Molekuli steeriline pinge, Monomeer, Nukleofiil, Polümeerid, Polümerisatsioon, Reaktsioonivõime, Stüreen, Telomerisatsioon, Tetrahüdrofuraan, Tsükliavamispolümerisatsioon, Vesinik, 1,3-butadieen.
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Ahela ülekanne
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Ahela kasv
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Ahela lõpetamine
Ahelpolümerisatsioon
Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Ahelpolümerisatsioon
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Alkeenid
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Anioon
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Asendusrühm
Elav polümerisatsioon
astmelise (punane kõver) ja elava (must kõver) polümerisatsiooni korral Elav polümerisatsioon on üks liitumispolümerisatsiooni alaliik, milles polümeeri kasvava ahela lõpetamise reaktsioone ei esine.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Elav polümerisatsioon
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Hape
Heterotsüklilised ühendid
5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Heterotsüklilised ühendid
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Initsiaator
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Initsieerimisreaktsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Intermediaat
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Ioon
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Isobuteen
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Karbokatioonid
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Katioon
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Kontsentratsioon
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Kovalentne side
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Lewisi happed ja alused
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Molekul
Molekuli steeriline pinge
Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Molekuli steeriline pinge
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Monomeer
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Nukleofiil
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Polümeerid
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Polümerisatsioon
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Reaktsioonivõime
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Stüreen
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Telomerisatsioon
Tetrahüdrofuraan
Tetrahüdrofuraan (THF, tetrametüleenoksiid, tetravesinikfuraan, IUPACi nimetus oksolaan) on heterotsükliline orgaaniline ühend, täpsemini tsükliline eeter.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Tetrahüdrofuraan
Tsükliavamispolümerisatsioon
Tsükliavamispolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni alaliik, milles alitsükliline (enamasti heterotsükliline) monomeer annab tsükli avanemisega lineaarse polümeerse produkti.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Tsükliavamispolümerisatsioon
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja Vesinik
1,3-butadieen
1,3-butadieeni struktuurivalem 1,3-butadieen (IUPAC-i nomenklatuuris but-1,3-dieen) ehk divinüül ehk vinüületüleen on konjugeerunud dieen keemilise valemiga CH2.
Vaata Katioonne polümerisatsioon ja 1,3-butadieen
Tuntud ka kui Katioonpolümerisatsioon.