Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Telomerisatsioon

Index Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Sisukord

  1. 74 suhted: Aatom, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahela lõpetamine, Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon, Alifaatsed ühendid, Alküülimine, Alküülrühm, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Allüülkloriid, Allüülsed ühendid, Aromaatsus, Astmeline polümerisatsioon, Atsetaalid, Derivaat, Dieenid, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Enooleetrid, Friedeli-Craftsi alküülimine, Halogeniidid, Hape, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Ionisatsioon, Isomeerid, Isopreen, Kaksikside, Karbanioon, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Katioonne polümerisatsioon, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrvalreaktsioon, Keemia Instituut, Keemiline süntees, Klorometüülalküüleetrid, Koit Lääts, Konjugatsioon, Konsekutiivsed reaktsioonid, Konversioon (keemia), Lahusti, Lõhnaained, Lewisi happed ja alused, Markovnikovi reegel, Molekul, ... Laienda indeks (24 rohkem) »

  2. Keemiline süntees

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Telomerisatsioon ja Aatom

Ahela ülekanne

Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.

Vaata Telomerisatsioon ja Ahela ülekanne

Ahela kasv

Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.

Vaata Telomerisatsioon ja Ahela kasv

Ahela lõpetamine

Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.

Vaata Telomerisatsioon ja Ahela lõpetamine

Ahelpolümerisatsioon

Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.

Vaata Telomerisatsioon ja Ahelpolümerisatsioon

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Vaata Telomerisatsioon ja Ahelreaktsioon

Alifaatsed ühendid

Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Vaata Telomerisatsioon ja Alifaatsed ühendid

Alküülimine

Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.

Vaata Telomerisatsioon ja Alküülimine

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Vaata Telomerisatsioon ja Alküülrühm

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Vaata Telomerisatsioon ja Alküünid

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Vaata Telomerisatsioon ja Alkeenid

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Vaata Telomerisatsioon ja Alkoholid

Allüülkloriid

Allüülkloriid ehk 3-kloroprop-1-een on orgaaniline ühend, mis kuulub allüülsete kloriidide klassi, olles selle rea esimene lihtsaim esindaja.

Vaata Telomerisatsioon ja Allüülkloriid

Allüülsed ühendid

Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.

Vaata Telomerisatsioon ja Allüülsed ühendid

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Vaata Telomerisatsioon ja Aromaatsus

Astmeline polümerisatsioon

Astmeliseks polümerisatsiooniks nimetatakse polümeeri tekkimist monomeeri molekulide funktsionaalsete rühmade reaktsioonis osalemise kaudu.

Vaata Telomerisatsioon ja Astmeline polümerisatsioon

Atsetaalid

Atsetaalid Ketaalid Atsetaalid ehk 1,1-dialkoksüalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, milles ühe ja sama süsiniku aatomiga on üksiksidemetega seotud kaks alkoksürühma.

Vaata Telomerisatsioon ja Atsetaalid

Derivaat

Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.

Vaata Telomerisatsioon ja Derivaat

Dieenid

1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.

Vaata Telomerisatsioon ja Dieenid

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.

Vaata Telomerisatsioon ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Vaata Telomerisatsioon ja Elektrofiilne liitumine

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Vaata Telomerisatsioon ja Enooleetrid

Friedeli-Craftsi alküülimine

Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.

Vaata Telomerisatsioon ja Friedeli-Craftsi alküülimine

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Vaata Telomerisatsioon ja Halogeniidid

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Vaata Telomerisatsioon ja Hape

Initsieerimisreaktsioon

Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.

Vaata Telomerisatsioon ja Initsieerimisreaktsioon

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Vaata Telomerisatsioon ja Intermediaat

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Vaata Telomerisatsioon ja Ionisatsioon

Isomeerid

Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Vaata Telomerisatsioon ja Isomeerid

Isopreen

pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.

Vaata Telomerisatsioon ja Isopreen

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Vaata Telomerisatsioon ja Kaksikside

Karbanioon

Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.

Vaata Telomerisatsioon ja Karbanioon

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Vaata Telomerisatsioon ja Karbokatioonid

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Vaata Telomerisatsioon ja Karboksüülhapped

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Vaata Telomerisatsioon ja Katalüsaator

Katioonne polümerisatsioon

Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.

Vaata Telomerisatsioon ja Katioonne polümerisatsioon

Küllastunud ja küllastumata ühendid

Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.

Vaata Telomerisatsioon ja Küllastunud ja küllastumata ühendid

Kõrvalreaktsioon

Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.

Vaata Telomerisatsioon ja Kõrvalreaktsioon

Keemia Instituut

Keemia Instituut (sama mis Teaduste Akadeemia Keemia Instituut või TA Keemia Instituut) on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti teadusasutus.

Vaata Telomerisatsioon ja Keemia Instituut

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Vaata Telomerisatsioon ja Keemiline süntees

Klorometüülalküüleetrid

Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.

Vaata Telomerisatsioon ja Klorometüülalküüleetrid

Koit Lääts

Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.

Vaata Telomerisatsioon ja Koit Lääts

Konjugatsioon

Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.

Vaata Telomerisatsioon ja Konjugatsioon

Konsekutiivsed reaktsioonid

Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.

Vaata Telomerisatsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid

Konversioon (keemia)

Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.

Vaata Telomerisatsioon ja Konversioon (keemia)

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Vaata Telomerisatsioon ja Lahusti

Lõhnaained

Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse eeskätt parfümeeria- ja kosmeetikatoodete (sealhulgas seepide), kuid ka toiduainete ja toitude valmistamisel.

Vaata Telomerisatsioon ja Lõhnaained

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Vaata Telomerisatsioon ja Lewisi happed ja alused

Markovnikovi reegel

Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.

Vaata Telomerisatsioon ja Markovnikovi reegel

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Telomerisatsioon ja Molekul

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Vaata Telomerisatsioon ja Monomeer

N,N-dimetüülaniliin

N,N-dimetüülaniliin (DMA) N,N-dimetüülaniliin (DMA) ehk dimetüülfenüülamiin on orgaaniline ühend C8H11N, mis on tertsiaalsete amiinide klassi kuuluv aniliini derivaat.

Vaata Telomerisatsioon ja N,N-dimetüülaniliin

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Vaata Telomerisatsioon ja Nafta

Oligomeer

Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.

Vaata Telomerisatsioon ja Oligomeer

Oligomerisatsioon

Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.

Vaata Telomerisatsioon ja Oligomerisatsioon

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Vaata Telomerisatsioon ja Orgaanilised ühendid

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Telomerisatsioon ja Peterburi

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Vaata Telomerisatsioon ja Polümerisatsioon

Polümerisatsiooniaste

Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.

Vaata Telomerisatsioon ja Polümerisatsiooniaste

Prenüülkloriid

Prenüülkloriid ehk 1-kloro-3-metüül-2-buteen (C5H9Cl) on terava lõhnaga värvitu vedelik.

Vaata Telomerisatsioon ja Prenüülkloriid

Prootonhapped

Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.

Vaata Telomerisatsioon ja Prootonhapped

Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Vaata Telomerisatsioon ja Reaktsiooni mehhanism

Reaktsioonivõime

Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.

Vaata Telomerisatsioon ja Reaktsioonivõime

Regioselektiivsus

Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.

Vaata Telomerisatsioon ja Regioselektiivsus

Saagis

Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.

Vaata Telomerisatsioon ja Saagis

Selektiivsus (keemia)

Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.

Vaata Telomerisatsioon ja Selektiivsus (keemia)

Sommelet' reaktsioon

Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.

Vaata Telomerisatsioon ja Sommelet' reaktsioon

Stüreen

Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.

Vaata Telomerisatsioon ja Stüreen

Struktuurianaloog

Struktuurianaloog ehk analoogühend ehk keemiline analoog ehk lihtsalt analoog on keemias kasutatav mõiste ühendite kohta, millel on mudelühendiks valituga sarnane struktuur, kusjuures üks (või ka mitu) aatom(it) või aatomite rühm(a) on asendatud mingi teise aatomi või rühmaga.

Vaata Telomerisatsioon ja Struktuurianaloog

Substraat (keemia)

Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.

Vaata Telomerisatsioon ja Substraat (keemia)

Terpenoidid

Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.

Vaata Telomerisatsioon ja Terpenoidid

Tertsiaarne süsinikuaatom

Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.

Vaata Telomerisatsioon ja Tertsiaarne süsinikuaatom

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Vaata Telomerisatsioon ja Vaba radikaal

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Telomerisatsioon ja Vesinik

Vaata ka

Keemiline süntees

, Monomeer, N,N-dimetüülaniliin, Nafta, Oligomeer, Oligomerisatsioon, Orgaanilised ühendid, Peterburi, Polümerisatsioon, Polümerisatsiooniaste, Prenüülkloriid, Prootonhapped, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonivõime, Regioselektiivsus, Saagis, Selektiivsus (keemia), Sommelet' reaktsioon, Stüreen, Struktuurianaloog, Substraat (keemia), Terpenoidid, Tertsiaarne süsinikuaatom, Vaba radikaal, Vesinik.