Sisukord
74 suhted: Aatom, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahela lõpetamine, Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon, Alifaatsed ühendid, Alküülimine, Alküülrühm, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Allüülkloriid, Allüülsed ühendid, Aromaatsus, Astmeline polümerisatsioon, Atsetaalid, Derivaat, Dieenid, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Enooleetrid, Friedeli-Craftsi alküülimine, Halogeniidid, Hape, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Ionisatsioon, Isomeerid, Isopreen, Kaksikside, Karbanioon, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Katioonne polümerisatsioon, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrvalreaktsioon, Keemia Instituut, Keemiline süntees, Klorometüülalküüleetrid, Koit Lääts, Konjugatsioon, Konsekutiivsed reaktsioonid, Konversioon (keemia), Lahusti, Lõhnaained, Lewisi happed ja alused, Markovnikovi reegel, Molekul, ... Laienda indeks (24 rohkem) »
- Keemiline süntees
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Telomerisatsioon ja Aatom
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Vaata Telomerisatsioon ja Ahela ülekanne
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Vaata Telomerisatsioon ja Ahela kasv
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Vaata Telomerisatsioon ja Ahela lõpetamine
Ahelpolümerisatsioon
Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.
Vaata Telomerisatsioon ja Ahelpolümerisatsioon
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Vaata Telomerisatsioon ja Ahelreaktsioon
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Vaata Telomerisatsioon ja Alifaatsed ühendid
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Vaata Telomerisatsioon ja Alküülimine
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Telomerisatsioon ja Alküülrühm
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Vaata Telomerisatsioon ja Alküünid
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Telomerisatsioon ja Alkeenid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Telomerisatsioon ja Alkoholid
Allüülkloriid
Allüülkloriid ehk 3-kloroprop-1-een on orgaaniline ühend, mis kuulub allüülsete kloriidide klassi, olles selle rea esimene lihtsaim esindaja.
Vaata Telomerisatsioon ja Allüülkloriid
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Vaata Telomerisatsioon ja Allüülsed ühendid
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Telomerisatsioon ja Aromaatsus
Astmeline polümerisatsioon
Astmeliseks polümerisatsiooniks nimetatakse polümeeri tekkimist monomeeri molekulide funktsionaalsete rühmade reaktsioonis osalemise kaudu.
Vaata Telomerisatsioon ja Astmeline polümerisatsioon
Atsetaalid
Atsetaalid Ketaalid Atsetaalid ehk 1,1-dialkoksüalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, milles ühe ja sama süsiniku aatomiga on üksiksidemetega seotud kaks alkoksürühma.
Vaata Telomerisatsioon ja Atsetaalid
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Telomerisatsioon ja Derivaat
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Vaata Telomerisatsioon ja Dieenid
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Telomerisatsioon ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Telomerisatsioon ja Elektrofiilne liitumine
Enooleetrid
Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.
Vaata Telomerisatsioon ja Enooleetrid
Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.
Vaata Telomerisatsioon ja Friedeli-Craftsi alküülimine
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Vaata Telomerisatsioon ja Halogeniidid
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Telomerisatsioon ja Hape
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Vaata Telomerisatsioon ja Initsieerimisreaktsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Telomerisatsioon ja Intermediaat
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Telomerisatsioon ja Ionisatsioon
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Telomerisatsioon ja Isomeerid
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Vaata Telomerisatsioon ja Isopreen
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Telomerisatsioon ja Kaksikside
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Vaata Telomerisatsioon ja Karbanioon
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Telomerisatsioon ja Karbokatioonid
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Telomerisatsioon ja Karboksüülhapped
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Telomerisatsioon ja Katalüsaator
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Vaata Telomerisatsioon ja Katioonne polümerisatsioon
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Vaata Telomerisatsioon ja Küllastunud ja küllastumata ühendid
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Vaata Telomerisatsioon ja Kõrvalreaktsioon
Keemia Instituut
Keemia Instituut (sama mis Teaduste Akadeemia Keemia Instituut või TA Keemia Instituut) on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti teadusasutus.
Vaata Telomerisatsioon ja Keemia Instituut
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Telomerisatsioon ja Keemiline süntees
Klorometüülalküüleetrid
Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.
Vaata Telomerisatsioon ja Klorometüülalküüleetrid
Koit Lääts
Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.
Vaata Telomerisatsioon ja Koit Lääts
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Vaata Telomerisatsioon ja Konjugatsioon
Konsekutiivsed reaktsioonid
Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.
Vaata Telomerisatsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Telomerisatsioon ja Konversioon (keemia)
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Telomerisatsioon ja Lahusti
Lõhnaained
Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse eeskätt parfümeeria- ja kosmeetikatoodete (sealhulgas seepide), kuid ka toiduainete ja toitude valmistamisel.
Vaata Telomerisatsioon ja Lõhnaained
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Vaata Telomerisatsioon ja Lewisi happed ja alused
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Vaata Telomerisatsioon ja Markovnikovi reegel
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Telomerisatsioon ja Molekul
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Telomerisatsioon ja Monomeer
N,N-dimetüülaniliin
N,N-dimetüülaniliin (DMA) N,N-dimetüülaniliin (DMA) ehk dimetüülfenüülamiin on orgaaniline ühend C8H11N, mis on tertsiaalsete amiinide klassi kuuluv aniliini derivaat.
Vaata Telomerisatsioon ja N,N-dimetüülaniliin
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Telomerisatsioon ja Nafta
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Vaata Telomerisatsioon ja Oligomeer
Oligomerisatsioon
Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.
Vaata Telomerisatsioon ja Oligomerisatsioon
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Telomerisatsioon ja Orgaanilised ühendid
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Telomerisatsioon ja Peterburi
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Telomerisatsioon ja Polümerisatsioon
Polümerisatsiooniaste
Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Vaata Telomerisatsioon ja Polümerisatsiooniaste
Prenüülkloriid
Prenüülkloriid ehk 1-kloro-3-metüül-2-buteen (C5H9Cl) on terava lõhnaga värvitu vedelik.
Vaata Telomerisatsioon ja Prenüülkloriid
Prootonhapped
Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.
Vaata Telomerisatsioon ja Prootonhapped
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Telomerisatsioon ja Reaktsiooni mehhanism
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Vaata Telomerisatsioon ja Reaktsioonivõime
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Vaata Telomerisatsioon ja Regioselektiivsus
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Telomerisatsioon ja Saagis
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Telomerisatsioon ja Selektiivsus (keemia)
Sommelet' reaktsioon
Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.
Vaata Telomerisatsioon ja Sommelet' reaktsioon
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Vaata Telomerisatsioon ja Stüreen
Struktuurianaloog
Struktuurianaloog ehk analoogühend ehk keemiline analoog ehk lihtsalt analoog on keemias kasutatav mõiste ühendite kohta, millel on mudelühendiks valituga sarnane struktuur, kusjuures üks (või ka mitu) aatom(it) või aatomite rühm(a) on asendatud mingi teise aatomi või rühmaga.
Vaata Telomerisatsioon ja Struktuurianaloog
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Vaata Telomerisatsioon ja Substraat (keemia)
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Vaata Telomerisatsioon ja Terpenoidid
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Vaata Telomerisatsioon ja Tertsiaarne süsinikuaatom
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Vaata Telomerisatsioon ja Vaba radikaal
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Telomerisatsioon ja Vesinik
Vaata ka
Keemiline süntees
- Ühenõusüntees
- Asümmeetriline süntees
- Elektrosüntees
- Kaitserühm
- Keemiline süntees
- Mitmekomponentne reaktsioon
- Peptiidisüntees
- Poolsüntees
- Saagis
- Telomerisatsioon