Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aleksander IV (paavst), Askees, Augustiinlased, Augustinus, Benediktlased, Dominiiklased, Eesti, Eesti kloostrid, Erak, Franciscus Assisist, Frantsisklased, Honorius III, Innocentius III, Innocentius IV, Jurisdiktsioon, Katoliku kirik, Kerjusmungaordu, Kirikuisa, Klooster, Ladina keel, Lyoni II kirikukogu, Maakond, Munk, Narva, Ordinatsioon, Piiskop, Preester, Provints, Rakvere, Reformatsioon, Riia Jaani kirik, Ristikäik, Tallinn, Tallinna Püha Katariina kirik, Tartu, Tsistertslaste ordu, Vaesus, Vana-Liivimaa, Võlvik, Viljandi Jaani kirik, Viljandi klooster.
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Uus!!: Kerjusmunk ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »
Askees
Askees (vanakreeka keeles ἄσκησις áskēsis, 'harjutus, treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis.
Uus!!: Kerjusmunk ja Askees · Näe rohkem »
Augustiinlased
Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.
Uus!!: Kerjusmunk ja Augustiinlased · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Kerjusmunk ja Augustinus · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Kerjusmunk ja Benediktlased · Näe rohkem »
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Uus!!: Kerjusmunk ja Dominiiklased · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kerjusmunk ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kloostrid
Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.
Uus!!: Kerjusmunk ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »
Erak
Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.
Uus!!: Kerjusmunk ja Erak · Näe rohkem »
Franciscus Assisist
Franciscus Assisist, "Jumala kerjus", ("Poverello", õige nimega Giovanni Bernardone) (1181 või 1182 – 3. oktoober 1226) rajas frantsiskaanide ordu.
Uus!!: Kerjusmunk ja Franciscus Assisist · Näe rohkem »
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Uus!!: Kerjusmunk ja Frantsisklased · Näe rohkem »
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Uus!!: Kerjusmunk ja Honorius III · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Kerjusmunk ja Innocentius III · Näe rohkem »
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Uus!!: Kerjusmunk ja Innocentius IV · Näe rohkem »
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Uus!!: Kerjusmunk ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Kerjusmunk ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kerjusmungaordu
Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.
Uus!!: Kerjusmunk ja Kerjusmungaordu · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Kerjusmunk ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Kerjusmunk ja Klooster · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kerjusmunk ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lyoni II kirikukogu
Lyoni II kirikukogu (katoliku kiriku traditsioonis 14. oikumeeniline kirikukogu) oli Prantsusmaal Lyonis 1274 toimunud kirikukogu.
Uus!!: Kerjusmunk ja Lyoni II kirikukogu · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Kerjusmunk ja Maakond · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Kerjusmunk ja Munk · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Kerjusmunk ja Narva · Näe rohkem »
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Uus!!: Kerjusmunk ja Ordinatsioon · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Kerjusmunk ja Piiskop · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Kerjusmunk ja Preester · Näe rohkem »
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Uus!!: Kerjusmunk ja Provints · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Kerjusmunk ja Rakvere · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Kerjusmunk ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Riia Jaani kirik
Riia Jaani kirik (läti keeles Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca) on luteri kirik Lätis Riias aadressil Skārņu tänav 24.
Uus!!: Kerjusmunk ja Riia Jaani kirik · Näe rohkem »
Ristikäik
Ristikäik ümbritseb sisehoovi (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi, ühendades seda ümbritsevaid ruume.
Uus!!: Kerjusmunk ja Ristikäik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kerjusmunk ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Püha Katariina kirik
Kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (kevad 2011) Kiriku lõunaseinast moodustunud Katariina käik Tallinna Püha Katariina kirik oli keskaegse Püha Katariina kloostri kirik Tallinna vanalinnas.
Uus!!: Kerjusmunk ja Tallinna Püha Katariina kirik · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kerjusmunk ja Tartu · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Kerjusmunk ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Vaesus
Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.
Uus!!: Kerjusmunk ja Vaesus · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Kerjusmunk ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Võlvik
Travee halliga: kolmelöövilisel ruumil koosneb travee kolmest võlvikust Ühelöövilisel kirikul moodustab travee üks võlvik. Üks Prantsusmaa Lyoni kirik Võlvik on igasuguse võlvitud hoone, näiteks kiriku löövi (võlvlae) konstruktsioonilt terviklik osa, mida toetab neli tuge.
Uus!!: Kerjusmunk ja Võlvik · Näe rohkem »
Viljandi Jaani kirik
pisi Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik, kus tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus.
Uus!!: Kerjusmunk ja Viljandi Jaani kirik · Näe rohkem »
Viljandi klooster
Viljandi frantsisklaste klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Viljandis.
Uus!!: Kerjusmunk ja Viljandi klooster · Näe rohkem »
